history of misery...stretched into smile

Best of 2011. Underground Black metal, osa II

2012-01-01T21:06:00.003+02:00

Tuli veidi laiskus peale ja ei jõudnudki vana aasta sees seda ära teha, aga nüüd siis nagu lubatud kogu ülejäänud 2011 aasta mainimist väärt ugbm:

*Hiljuti avastasin Oregonis tegutseva leibeli Glossolalia Records, mis avaldab päris palju black noise-i ja muud ligilähedast. Mulle enim meeltmööda artistid on Alkmorhilyion, Dna Evol, Darkosis ja Revenants in Poveglia. 2011 ilmusid neil järgmised reliisid:

Alkmorhilyion "Droves"

Revenants in Poveglia "Lazaretto"

Darkosis "Darkosis"

*Teine oluline eksperimentaalse bm-i laibel on Dipsomaniac Records. Ma ei teagi kas nad midagi käegakatsutavat ka välja annavad, sest nad tegutsevad Bandcampis ja kõik albumid on kenasti tasuta allalaetavad. Peamised bändid on seal Tjolgtjar ja Enbilulugugal ja mulle tundub, et ülejäänud on enamus nende kahe kõrvalprojektid. Parimad Dipsomaniaci reliisid sel aastal olid:

Kadak "KAV MTL"

Pyfyxfyru "Pillars Made From the Voice of The Devil"

The Phibbes Experiment "Diary of a Reverse Werewolf"

ja muidugi kogumik "Hail the Black Noise!!!", kus musta müra pakuvad kuusteist erinevat bändi!

*Blackest Woods "All My Children" - Norrast, mis hetkeseisuga kõige mõttetum riik black metali osas, leidsin ainult ühe vaevu veerandtunnise EP. Tundub, et mingi ebamäärase huumoriga tehtud okultistlikult kumisev blackened crust. Kui mitte muud, siis vähemalt selle regiooni kohta päris ootamatu ja värske.

*Blaspherit "Fallen Oath of Black Doom" - esimese hooga ei tabanud nalja ära, aga kui mõtlesin veidi, et mida ta nii selgelt meenutab siis muidugi: Blasphemy "Fallen Angel of Doom" ja Beherit "Oath of Black Blood". Kaks omavahel üsna sarnast (ka kujunduse poolest) ja väga-väga tähtsat 100% kvlt BM albumit. Kellele need ei meeldi on värdjas. Tribüütprojekt siis ühesõnaga. Tore inside joke.

*Botanist "I: The Suicide Tree / II: A Rose From the Dead" - nii ja naa. Ühest küljest tervitatav, et on bänd kes teeb bm-i ainult trummide ja dulcimeriga (pill mille plekine kõla meenutab klavessiini või neid vanu salooni klavereid). Teisalt on duubelalbumil vaid hunnik umbes minutiseid looalgeid mis ei arene õieti kuskile. Ja mulle üldse ei meeldi vokaal - see kõlab täpselt nagu Immortal "Battles in the North" perioodil. Öäk! Aga noh, parem puudujääkidega eksperimentalism kui korralik ja lihvitud traditsiooniline pask. Ma loodan, et järgmine album tuleb parem.

*Breath of Chaos "Summoning the Black" - Kanadast pärit trio, kel ilmus küll vaid best of kogumik, aga see on hea ja ma ei teadnud neid ka varem nii, et... Igaljuhul musa on väga ambient - tontlikud sahinad, pehmed lo-fi müralained ning aega ajalt kaugusest kostvaid oigeid ja kriiskeid ikka vahele. Pingestatud ja tõmbab alateadvusest osavalt hämaraid kujutluspilte esile.

*Canine Court One "The Triumph Of The Laser Eyed Caesar" - millegipärast siiamaani ajab see plaadi nimi mind närvi. Mis kuradi lasersilmad? Hea et siis vähemalt Caesar mitte Chuck Norris. A no muusika on huvitav. Segu asjadest mida eksperimentaalse mürametali bändid varemgi proovinud on, mõnel õnnestub paremini, mõnel halvemini ja sel bändil on päris põnevalt välja kukkunud.

*City Bones "Dead Close" - ainult nelja lühikese looga EP, aga see eest väga hea. Bläki mõjudega ja väga lo-fi noiserock põhimõtteliselt. Kõlab umbes nagu Ildjarni töötleks The Cows'i lugusid.

*Erragal "The Forgotten Land" - alles mõned aastad tagasi tehti kõmuline dokumentaal "Heavy Metal in Baghdad", kus mingi üpris hädine ja ainus Iraagi thrashi bänd üritas reaalselt eluga riskides oma asja ajada. Prooviruum jäi neil pommirahe alla ja puha. ma ei tea mis siis vahepeal juhtus, aga nüüd tehakse Iraagis, Iraanis ja kõigis neis terrori ja repressiooni pesades täiesti muretult black metalit. Osad neist veel ajavad otseselt anti-islami rida ka. Erragal, kes pärit samuti Baghdadist, on nii palju tervet mõistust säilitanud, et ta siiski vaid tavalise depression / misanthropy sõnumiga, aga muusika poolel on omanäolisust küll. Väga sünteetilised saundid ja minimalistlikud lahendused tal.

*Halalnihil "Empathy Devourer" - väga radikaalne black noise/industrial. Neil ilmus terve ports EP-sid, mis kõlasid väga ühtemoodi ja ma üsna suvaliselt lihtsalt valisin ühe neist välja. Üks teine album neil tasuta Bandcampis.

*Heirdrain "Lonely soul" - Kanada ühemehebänd, mis teeb väga aeglast funeral doom/dark ambient/noise laadis bm-i. Kõik lood on tal väga pikad, vähemalt veerandtunnised. Ilmus see aasta lugematu hulk plaate, lisaks kolmele albumile ja neljale splitile avaldas veel kogumikena arhiivimaterjali ja neid on üle kahekümne plaadi! Peamiselt cdr-id ja väga väikestes 5-20 tiraazhides.

*Heretical Warlust "The Call of Anti-Semitic Troops" - Hispaaniast pärit natsibänd, mudase lo-fi saundiga war metali ja grindcore segu naljaka kraaksuva vokaaliga. Igaljuhul järjekordne näide, et kui vastuolulised ideed suunata muusikasse on tulemused lahedalt imelikud.

*Höllenpoetik "Höllenpoetik" - Saksa bänd ja see on tegelikult kogumik nende kahe seni ilmunud demoga. Meenutab mulle väga venelaste Blackdeath'i, ainult et parem, sest kidrakäikude kui vokaali poolest ebatavalisem.

*Korperswache "Evil Walks" - veidi segased lood on selle albumiga. Osade andmebaaside järgi on samade lugudega plaat ilmunud ka eelmisel aastal, aga nime "Evil Crawls" all. Kõige huvitavamad siin plaadil on mu arust trummid - kõlavad üsna teistmoodi kui metalis tavaliselt. Midagi nagu meenutab Earthi. Motoorselt korduvad mustrid, drone jne. Tasuta Bandcampis.

*Mara "The Underground" - ja drone'ist rääkides, siis see Mara plaat ongi täiesti konkreetselt black drone. Arvestades, et bm on niivõrd korduvmustritel põhinev muusika, siis ma imestan, et see suund nii vähe levinud on. Ma loodan, et 2012 tuleb rohkem black drone-i albumeid.

*Misere Nobis "Macbeth, or the Wilted Flower of Scotland" - 2010 alustanud Kanada bänd ja Metal Archives ütleb, et on jõudnud juba laiali minna. Nojah, igaljuhul see album on huvitav eelkõige oma kontseptsiooni ja ülesehituse poolest - ilma liialdamata võiks seda nimetada bm kuuldemänguks. Enamus ajast kuuleb siin ilmeka häälega Shakespeare'i etlemist ja muusika (lo-fi produktsiooniga black doom) on pigem nagu ühenduslüliks tekstilõikude vahel.

*Nekrasov "The Ever-Present" - see juba mõnda aega ja aktiivselt tegutsev Austraalia artist on mind siiani ükskõikseks jätnud, kuid antud plaat on üks selle aasta parimaid üllatusi ja võibolla võimsaim "black" noise-i teos üldse. Jutumärkides seetõttu, et ta on tegelikult ikkagi täiesti otsene harsh noise, aga kogu selle hiiglasliku üle kahe tunni kestva staatilise müra all justkui tuksub ühtlane bm biit. Võimatu on aru saada kas seal tõesti on midagi, või on see vaid mingite teatud sagedustega tekitatud illusioon.

*Noshahr "Suns and Voids" - üks mu suurimaid lemmikuid see aasta. Paljud julgemad eksperimentaalse bm-i bändid on viimasel ajal jõudnud kahjuks sinnamaale, et nad lähevad erinevate muusikastiilide ja tehnikate katsetamisega nii kaugele, et side bm-iga muutub peaaegu olematuks. See on alati pettumus mulle. Rootsist pärit Noshahr tõlgendab ka asja väga vabalt, juba väga lähedal on nad sellele piirile, aga õnneks siiski säilib mingi tajutav side. Tasuta Bandcampis.

*Ourobiguous "Decipher Divinity" - vähemalt neli kauamängivat ilmus neil tänavu. Kahte kuulasin ja olid väga sarnased, nii et minu väljavalitu ei tähenda, et see oleks tingimata parim album. ourobiguous on üks naljakas ja intrigeeriv bänd. Mingis mõttes tundub nende musa väga halb. Esiteks saundi poolest, mis on hästi puine ja steriilne - kõige jubedamad sündid ja kidraefektid mida ükski hea maitsega inimene ei kasutaks. Lood on neil pikad ja vist vabalt improviseeritud, aga kokkumängu ja rütmitunnetuse poolest nii juhuslikud kui üldse võimalik. Umbes nii, et kitarrist mängib vaikset akustilist interlüüdi, aga trummaril on parasjagu tuju täiest jõust kardaaniga müdistada. See on nii veider ja vale, et sobib ühte ritta Hekaloth Recordsi bändidega. Aga samas mul on siiski tunne, et kõik on taotluslik. Mu arust see on väga põnev, kui on muusika millest ei saa aru kas on meelega või kogemata imelik. Neil muidu verivärske album (31.12.2011) tasuta saadaval Bandcampis.

*Parämnesia "Illumination" - kahemehebänd, üks on Prantsusmaalt ja teine Shveitsist. Ei midagi peadpööritavalt enneolematut, a ega ta nüüd päris tavaline ka pole. On neid tuttavaid vanakooli Hellhammer/Celtic Frost mõjusid, aga kõik läbi tohutu kosmosereverbi nagu seda tänapäeval paljud ambient/blackgaze bändid kasutavad. Üsna ebatavaline kombinatsioon. Muusika ise pole ka halb.

*Rancid Entity "Demo" - need lood oleksid nagu midi versioonid Beheritist ja siis hiljem on distortionit lisatud, et ikka piisavalt raw oleks. Bänd on Inglismaalt ja paarist youtube'i live videost on näha, et keskmine vanus neil u 13.

*Svetovid "Valhallan Dreams" - jälle üks Kanada bänd, seal tehakse ikka nii palju bm-i viimasel ajal. Meenutab paljuski Black Twilight Circle-i asju. Sügavale kassetisahina sisse mähitud ja kiire blastbeatiga skandinaavia bm-ist mõjutatud asi. Mõnus hõljuv atmosfäär.

*The Haunting Presence "The Haunting Presence" - ei midagi eksperimentaalset siin, puhas traditsioonide jätkamine. Aga mulle meeldib kui aeg ajalt tekib jälle mõni bänd, kes on ära tabanud selle õige war metali. Sogane ja kumisev saund, lohakalt tampivad trummid, vokaal läbi tugeva delay - lihtne, aga millegipärast pole neid bände eriti palju kes seda usutavalt teeksid.

*Trou Noir "Echoes in Black Hole" - Prantsuse ja Vene ühisprojekt. Kosmoseteema on suur fetish bm-is viimasel ajal, nii ka siin. Hea näide sellest kuidas raw bm-i puhul peetakse lugu teatud vormipuhtusest. See on nagu mingi metoodiline askees või dekonstrueerimine. Osad stereotüübid säilivad nagu see oleks iseenesestmõistetav, aga teised jälle kaovad ja nii võib kõlapilt ootamatult veidraks muutuda.

*Whispersorrow "Κατάρα" - Kreekas on väga tugevad bm-i traditsioonid, juba 80ndate lõpust peale. Ma ei tea miks, aga eriti palju tehakse seal natsibläkki. Mõneti paradoksina on see üliinimeste muusika enamasti äärmuseni primitiivne ja vahest ka kõiki bm-i reegleid eirav. Aga noh, ju nad vist ei hooli lihtsalt. Ja see on hea.

Best of 2011. Underground Black Metal, osa I

2011-12-22T22:02:00.006+02:00

2010 oli juba väga hea aasta. Tänavune oli veelgi parem. Peamiselt seetõttu, et peaaegu kõik veidruste ja uuendustega silmapaistvad bändid kes möödunud kümnendi keskpaigast põrandaaluse black metali olemust ümberkujundama hakkasid andsid 2011 välja uue hea albumi. Mõned lausa mitu. Ja õige mitme puhul oli see ehk parim seni ilmunutest. Järgnevalt siis loetelu:

*Hollandi päritolu tegelane Mories, tuttav projektidest Gnaw Their Tongues, De Magia veterum ja Aderlating, oli 2011 äärmiselt produktiivne. Kõigil mainitud bändidel ilmusid vaimustavalt head albumid, lisaks veel kaks täiesti uut projekti Seirom ja Cloak of Altering - mõlemilt samuti plaat väljas. Kuna see kõik ainult ühe inimese looming, siis paratamatult neil omavahel palju sarnast, kuid igal asjal on siiski mingi oma joon. Ja mis põhiline - see kõik on väga põnev kuulata. Detailirikas, ettearvamatu ja fantastiliselt psühhedeelne. Sedasorti muusika, et paned mängima ja järgmisel hetkel plõks! - vaatad lennukiakast läbi tuhapilvede all paistvat Boschi "Maiste lõbude aeda".

Need albumid on:

Aderlating "Spear of Gold and Seraphim Bone"

Cloak of Altering "The Night Comes Illuminated With Death"

De Magia Veterum "The Divine Antithesis"

Gnaw Their Tongues "Per Flagellum Sanguemque, Tenebras Veneramus"

Seirom "Seiromistkrieg"

*Teatavasti black metal on globaalne nähtus ja aeg ajalt kerkivad esile mõned piirkonnad kes paistavad silma erilise produktiivsuse ja leidlikkusega. Oleneb muidugi suuresti ka isiklikest eelistustest - mis kellegi jaoks just parasjagu huvitav tundub. Sel aastal avastasin enda jaoks Venemaa ja ümberkaudsete slaavi riikide bm-i. Teinud nad seda muidugi aegade algusest, aga millegipärast alles nüüd tabasin, et seal on oma järjepidevus ja isikupära.

Käesoleva aasta põnevad slaavi bm-i reliisid:

Akromusto "Sina meri"

Athymhormie "Unending War"

Inmortus "Voices from Pentagram"

Unurakum "Black Winter Storm"

*Nüüd siis põhilise juurde, ehk kõik juba aastaid tegutsenud ja mu isiklikus eksperimentaalse bm-i tähelepanukeskmes olnud bändid oma uute albumitega. Võtan lihtsalt tähestiku järjekorras.

*Aluk Todolo "Live at the Music Hall of Williamsburg the first of October MMIX" - võibolla seetõttu, et Von Krahlis nähtu põhjal osutus Aluk Todolo tõesti suurepäraseks livebändiks ja see kassett annab seda väga hästi edasi. Kusjuures üldjuhul mind livealbumid ei huvita üldse.

*Book of Sand "The Bees & The Butterflies" - BoS, üks eelmise aasta parimaid üllatajaid, andis kõigepealt välja ühe EP ja siis kauamängiva. Tegemist on järjest areneva ühemehebändiga ja ausalt öelda mulle ei istu see suund kuhu ta liigub. Massiivse kõlaga minimalistliku ja atmosfäärilise raw bm-i juurest on ta nüüd jõudnud uniselt laialivalguva avangard/postblackini.

Aga aasta alguses ilmunud EP on jällegi hea ja huvitav. Nii muusika kui kontseptsiooni poolest. Kuus interpretatsiooni lääne- ja idaeuroopa traditsioonilisest folkmuusikast. Ei mingi pagana või viikingi teema, lihtsalt ilusad kurvameelsed meloodiad ja väga hästi arranzheeritud. Tshellot kasutab palju.

*Choronzon "Fiat Nox" - juba üheksakümnendate algusest tegutsev USA industrialbläki bänd, üks selle suuna alustajaid vist õigupoolest, aga räägitakse temast siiani väga vähe. Meeldiv näha, et see pole takistuseks üha edasi jätkamaks ja endistviisi on asi julgelt eksperimentaalne.

*Circle of Ouroborus "Armon keitaalla" - CoO tuli ka sel aastal mitu reliisi, siiski "ainult" kaks täispikka albumit ja üks split, mis on suht vähe arvestades nende eelmise aasta toodangut (9!). Võibolla ma olen neid rohkem kui vaja kuulanud, a natuke liiga ühes jorus konveierivärk tundub see juba. Neist kahest albumist esimene, "Eleven fingers", oli lihtsalt suvaline uina-muina kui paar lugu välja arvata, aga teine oli OK. Kuigi jah, kidrakäigud, vokaal, lo-fi saund - kõik juba ammu tuttav ellmistest aastatest.

*Cloak of Displacement "Ritual" - üks USA friik kellega ma vahepeal olen isiklikult tuttavaks saanud ja koostööd teinud, andis välja albumi, mis oli veelgi dementsem kui eelmise aasta kraam. Annab otsida teist nii primitiivselt ja kohmakalt teostatud, kuid ühtlasi väga kindlakäeliselt fookuses püsivat minimalistlikku muusikat. Ja samalt inimeselt ilmus teinegi huvitav plaat - projekt T.Bjorklund Quartet-i "Janus". Mitte küll black ega metal, aga sarnase no-fi kõlaga väga intensiivne vabaimpro/müramuusika.

*Cold Empty Universe "Lacrima aeternum" - Poolast pärit psühhedeelne ambient/space bm ja tänavune plaat on siiani nende kõige põnevam. Hea üllatus, sest eelmine 2009 plaat polnud eriti paljulubav. Uus seevastu kulgeb mõnusalt vabakäigul läbi juba varem tuttava kosmilise helimaastiku, aga jõuab välja mitmesse uude ja huvitavasse kohta. "Where no black metal has gone before" niiöelda.

*Volahn / Tukaaria "Volahn / Tukaaria" - viimastel aastatel on palju juttu olnud Black Twilight Circle-ist. Nii nimetab end grupp bm bände Lõuna Californiast. Kõla poolest on nad kõik väga old school ja lo-fi ning kogu asi meenutab veidi üheksakümnendail tegutsenud prantsuse skenet Les Legions Noire. Raju eksperimenteerimine pole otseselt teema, pigem tegelevad nad vana vaimu taaselustamisega tuues sisse uut energiat. Neid bände on tänaseks tosinkond ja mõni ülegi. Mu lemmikreliis oli see split album. Eriti just Tukaaria pool.

*Funereal Moon "Evil Night of Heresy" - Mehhiko bänd kes oma imelikku rida ajanud juba aastast 1994, üllatas seekord uue kõlaga. Varem tegid nad ikka ambient black metalit, aga värske album on nagu tribüüt 80ndate Lõuna Ameerika extreme metalile. Eeskujudeks ilmselt need kõige õudsamad death/thrash/black bändid - Blasfemia, Exterminator jne.

*Gallhammer "The End" - tuntud Jaapani tüdrukutebänd andis välja väga okei plaadi. Põhimõtteliselt juba varemalt tuttav blacki, doomi ja crusti segu, aga nagu paljude teistegi puhul siin listis, veelgi veenvam kui eelnevail aastail. Enam ei tule küll pähegi, et nad mingi novelty võiks olla.

*Jute Gyte "Impermanence" - USAs tegutseval JG-l ilmus 5 albumit, ma vist ainult kaks sain kätte, igaljuhul see mis mulle meeldis oli "Impermanence". Pikad kümneminutised lood selgi korral, a mitte mingi müra-abmient, vaid tihedalt läbikomponeeritud ja igasuguseid wtf-momente täis küttelood.

*Liturgy "Aesthetica" - oh, ma kirjutasin isegi Ekspressi pika kiidulaulu sellest. Album pole küll 100% kuld, aga no ikkagi - hea näide juhtumist, kus ootad ühelt väga huvitavalt bändilt midagi uut ja huvitavat ning saadki, aga kordi rohkem kui oleks julgenud loota.

*Lonesummer "There are Few Tomorrows for Feeding Our Worries" samuti see aasta uus plaat ja kuigi neis on üha rohkem mingit väga kahtlast emo-romantikat, siis vähemalt pooled lood olid täiesti nauditavad black noise-i atakid.

*Mamaleek "Kurdaitcha" - see imelik bänd, mis kõlab umbes nii nagu seda teeks mõni hip-hopi producer. Noh, intrigeeriv igal juhul. Ma siiani põhimõtteliselt pidasin lugu nende katsetamisjulgusest, aga muusika ise jättis veidi soovida. Selle aasta plaadil aga tundub, et asi on paika saadud ja kõlab nagu vaja.

*Negative Plane "Stained Glass Revelations" - ilmus juba jaanuaris. Nad on üks neist bändidest, kel tuleb eriti hästi välja retro imiteerimine. Ja spetsialiteediks on neil mingi müstiline okultistlik kõla. Vanad gooti õudukad igasuguste ohverdamisrituaalidega tulevad kuulates silme ette. Tegelikult päris palju viiteid 70ndate psühhedeelsele proto-metalile ja muule sarnasele siin. *Nuit Noire "The Gigantic Hideout" - vahepeal tundus, et see bänd on kuskile ära kadunud, a ei ole üldse, hoopis tegid käesoleva aasta ühe sümpaatseima bm-plaadi. Umbes sellise, mis sobiks soundtrackiks mõnele laste seiklusfilmile. Näiteks "Keskpäev".

*Oranssi Pazuzu "Kosmonument" - samas vaimus spacerock/bm nagu paari aasta tagune debüütki. Veelgi kosmilisem ja eepilisem võibolla. Ootuspärane, aga kui ühel hetkel on välja ilmunud niivõrd teistmoodi black metali tõlgendaja siis polegi muud vaja kui et ta lihtsalt ajaks seda oma rida edasi.

*Pyha "맞불놀이" - veel paar aastat tagasi oli see Lõuna Korea ühemehebänd üleüldine pilkeobjekt. Legend rääkis, et mingi 14-aastane poiss teeb seda salaja magamistoas. No ja eks ta kõlas üsna abitult ka. Aga antud plaat on minu arust üks stiilipuhtamaid depressive bm-i plaate sel aastal. Ilusad ja isegi veidi liiga dramaatilised meloodiad, a samas produktsioon on toores ja ragisev, nii et kõik siiski okei. Need kurvad pop-ballaade meenutavad viisikesed ongi tegelikult üks aasia black metali põhitunnuseid olen tähele pannud.

*Raspberry Bulbs "RB Tries Again" - ma muidu eriti ei sattu vaimustusse black punkist, sest HC punk iseenesest pole nagu muusika milles pidevalt palju uut ja üllatavat toimuks, aga Raspberry Bulbs tundub selle EP põhjal siuke tore meeleolukas tantsumusa, mingi mõttetu saatanakummardamise ja muu kohustusliku jamaga nad ka vist ei jända, nii et miks mitte. RB-l ilmus enamvähem täispikk album ka, väga sarnane tegelikult, aga mulle meeldis EP millegi pärast rohkem. Võibolla seepärast et lühem.

*Ride for Revenge "Under the Eye" - üks mu suurimaid lemmikuid juba pikemat aega ja terve aasta sai seda plaati nüüd oodatud - ilmus ju alles detsembris. Ikka on räägitud, et Ride for Revenge on black death, vahest nimetatud kohe lausa otse old school dm-iks ja ma pole pihta saanud, et mis mõttes siis nii väga nüüd? Bläkki võib ju ka madalate basside ja ilma kileda kriiskamiseta teha. Aga uuel plaadil on tõesti juba päris selgelt tunda seda death metali mõju (Vahepeal sain lõpuks kätte ka nende esimese demo aastast 2004 ja no see ongi enam vähem primitiivne death metal). Muidu oma tuttavas kvaliteedis nagu varemgi. Pole õnneks siiani korralikult pillimängu selgeks õppinud. Varasemast rohkem kidrasoolosid oli seekord vist.

*Satanic Corpse "Ashen Light of Darkness" - see ühenaisebänd oli ja on tegelikult siiani naljanumber (ma parem üldse ei räägigi miks), aga kui enne iseloomustasid tema muusikat juustused orkestrisündid ja steriilne programmeeritud blastbeat, siis nüüd on Satanic Corpse aru saanud, et toores saund ja kaootiline lahmimine on palju coolim. Imelik ja parajalt naljakas on see siiani, a no piinlikust enam küll ei tekita.

*Servile Sect "Trvth" - kolm albumit ilmus sel bändil tänavu minu teada. Tundub, et nad on vahepeal päris palju tuntumaks saanud. Arusaadav ka, sest plaadifirmaks neil Thurston Moore'i "Ecstatic Peace!". Ja seekord tundus materjal huvitavam kui mõnel eelmisel korral. Instrumentaalne hip-hop ja muud sarnased chillid biidid vist mõjutavad uuenduslikku bm-i viimasel ajal omajagu.

*Zarach'Baal'Tharagh "Mind Control New Era" ja "Without Voice" - ZBT on legendaarne armastatud/vihatud (rohkem vist ikka vihatud) prantsuse outsider bm-i artist, kes on eelkõige tuntud oma vaat et patoloogilise produktiivsuse poolest. Tal ilmub vist iga kuu vähemalt üks uus demo ja nii juba umbes kümme aastat järjest. Lülitab keldriproovikas rütmimasina sisse, kukub riffe kütma ja ongi uus plaat valmis. Kohati läheb ta siiski päris eksperimentaalseks ka ja need kaks plaati mis ma siin välja valisin esindavadki just seda poolt. Eriti põnev on "Without Voice", sest seal ta lihtsalt mängib kitarri. Mingi veider puine kitarriämbient ja ludistamine ühesõnaga.

*Tjolgtjar "First Church of Tjolgtjar Volume I (Rites of The First Church)" - Tjolgtjar ka mu ammune favoriit ja ühe suht keskpärase albumi kõrvalt ilmus tal 2011 see imelik mitte-metali plaat ka. Väga meeldib mulle. See on nagu statement, et metal on tore jne, aga mis jääb ühest keskmisest hevimehest järgi kui kogu see keevitamine ja kollitamine ära võtta? Mitte midagi ei jää järgi. Tjolgtjar on siinkohal erand. Eelkõige suurepärase fantaasialennuga muusik ja siis pärast kõik muu veel sinna otsa.

*Todesstoß "Todesstoß" - see saksa päritolu ühemehe depressive bm bänd jällegi üks mu vana lemmik ja ilmus kaks plaati tal see aasta. Paistab, et Todesstoss on jah vist siiani võidukalt kõige rohkem wtf bänd kõigi nende teiste wtf black metali bändide hulgas - nii muusika, kujunduste kui eelkõige vokaali poolest.

*Virus "The Agent That Shapes the Desert" - Virus on teatavasti põhimõtteliselt nimevahetuse läbinud Ved Buens Ende, 90ndate Norra avangardmetali tähtsaim bänd, ja see uus album tundub olevat siiani Viruse parim. Black metaliga pole sel muidugi peaaegu midagi pistmist.

*Von Goat "Disappear" - Von Goat on USA supergrupp, kus liikmeid kunagisest kultusbändist Von, trumme mängib Wrest Leviathanist ja paar tüüpi on veel kellest ma ei tea eriti midagi. Eelmise aasta debüütplaat oli pooleldi okei, aga uus on juba igas mõttes okei ilma mingite halbade kõrvalmaitseteta. Huvitav kosmiline raw bm.

*Wold "Freemasonry" - Woldi plaati sai ka terve aasta oodatud ja muidugi ei ole ma pettunud. Nad kõlavad nüüd jälle umbes samamoodi nagu üleeelmisel albumil, st lood on jälle tavalise pikkusega ja vokaal tugevalt esiplaanil. Aga seekord on vokaal kuidagi väärakam veelgi. Ma mõtlen, et oleks nagu ajuloputuse vahepeal saanud ja oskab ainult "bla-bla-bla" röökida. See on hea muidugi.

*Abruptum "Potestates Apocalypsis" - ja lõpuks, et sel kõige kuulsamal ja algupärasemal musta müra bändil ilmus ka album. Nad siiski ei tee enam üldse metalit vaid mingit sorti power electronics või martial industrial peaks vist nüüd ütlema. Ega just ahhetama ei pane, aga no ikkagi Abruptum!

Oeh, jube pikaks läks see nimekiri. Ja pool on alles ees, sest uute tulijate juurde (või vähemalt mida mina see aasta esmakordselt leidsin) pole veel jõudnudki. Millalgi selle nädala jooksul teine osa siis veel.

EDASI "Daytime" EP (2011)

2011-11-10T07:05:00.003+02:00

Selle kasseti idee sündis täpselt viis päeva enne valmimist. Von Krahlis oli 30. oktoobril Aluk Todolo kontsert ja EDASI oli soojendusbändiks. Võtsin sinna müügiks kaasa kolm viimast eksemplari kassetist "Estrange Tactics / Amazon Fate Perception", mille olin teinud paar kuud varem Riias toimunud Skanu Mezs festivali jaoks. Kaks eksemplari läks kohe vahetusse Aluk Todolo kassettide vastu ja viimane osteti ka juba tund enne kontserti algust. Siis üks tuttav kellele meeldivad ka kassetid tundis kohe, et on millestki ilma jäänud ja hakkas nõudma, et teeksin eraldi talle veel ühe koopia. Kui mingi asi on valmis, siis ma ei viitsi kunagi seda uuesti teha ja nii ütlesingi rahustuseks, et teen järgmiseks kontserdiks, 4. novembriks seega, hoopis uue kasseti. Oli piisavalt uut materjali, mida ma polnud kuskile Youtube'i või Soudcloud'i üles pannud. Ja oli veel järel 7 vanamoodsat kandiliste servadega kassetikarpi. Kassetikarpide disain ju muutus ühel hetkel, järsku olid kõik võimalikult kitsad ja voolujoonelised, no ja need vähesed mis siiani veel saadaval on muidugi samasugused ja ma pole veel harjunud mõttega, et midagi sellistes karpides välja anda. Ühesõnaga, sel põhjusel on tiraazhiks 7.

history of misery...stretched into smile

Best of 2011. Underground Black metal, osa II

Best of 2011. Underground Black Metal, osa I

EDASI "Daytime" EP (2011)

Luarvik Luarvik "Enigma variatsioonid" (2008)

Luarvik Luarvik "Passioon & Fuuga" (2004)

Luarvik Luarvik "Live in Tartu. 9.V 2003"

Luarvik Luarvik "Tabamata ime" (2002)

Luarvik Luarvik "Baltic Station Session" (2000)

MIXTAPE: Summer of Celestial Prosperity

Joseph Hammer "I Love You, Please Love Me Too"

EDASI "Night At The Museum" + "White Tie Black Noise"

Acanthus "Le frisson des vampires"

"Extreme Metal in Eighties, vol.3: Nordic Necromania" (Compilation)

Mihkel Kleis "Muusika Lylian Meisteri näitusele 1001"

"Extreme Metal In Eighties, vol.2: USBM" (Compilation)

Indignant Senility "Plays Wagner"

"Extreme Metal In Eighties, vol.1: Satanic South America" (Compilation)

Basil Kirchin "Primitive London / The Freelance"

Nuclearhammer: kolm plaati (2006-2009)

Absurd "Life Beyond The Grave: 1992-1994" (Compilation)

EDASI: mõni sõna selgituseks

Vorak "Triumph of the Will"

2010 parimad underground black metal albumid

"Soundlibrary: Ineffable Horror" (Compilation)

Czeslaw Niemen "Ode to Venus"

Throbbing Gristle "In The Shadow Of The Sun"

Music For Your Plants "Music For Your Plants" (2010) EP

Olev Muska feat. Ingrid Slamer "Old Estonian Waltzes"

Mercedes Hell "Kingdom Together" (EP)

EDASI / Mihkel Kleis "Horror Mirror"

Thomas Bangalter "Irreversible"

Coldness "Poisoned Gift"

Harry Nilsson "The Point"

Gary Wilson "Lisa Wants to Talk to You" + "Forgotten Lovers"

Isaac Hayes "Truck Turner"

Robert Wyatt "The Animals Film" (EP)

DJ Z-Trip & DJ P "Uneasy listening vol.1"

Gulaggh "Vorkuta"

Hermann Szobel "Szobel"

Shub-Niggurath "Testament"

Charanjit Singh "Synthesizing: Ten Ragas to a Disco Beat"

Rättö ja Lehtisalo "Valonnopeus" (EP)

Tjolgtjar "The Five Tjolgtjarian Keys and the Gate to Vruguun" (demo)

Egisto Macchi "Futurissimo"

The Units "History of The Units. The Early Years: 1977-1983 (compilation)

Doktor Kettu "Kriegsphilosophie"

Rangers "Suburban Tours"

Christblood "Massacre In Heaven" (demo)

Flux Of Pink Indians "The Fucking Cunts Treat Us Like Pricks"

Autopsy "Fiend For Blood" (EP)

Dezo Ursiny "Pevnina detstvo"

Neil Young "Arc"

Satan's Massacre "Robbing the Graveyard and Raping the Dead" (demo)

Paul Lansky "Fantasies and Tableaux"

Agathothodion "Traum Von Gott"

Basil Kirchin "Quantum: A Journey Through Sound in Two Parts"

Helmut Nadolski "Medytacje"

Imperator "Eternal might" (demo)

Manierisme "Manierisme" 2006

Gallhammer "The dawn of" (2007)

Aleksei Kozlov & Arsenal "Arsenal" (1979)

Tim Buckley "Starsailor" (1970)

Sonny Sharrock "Black woman" (1969)

Buddy Rich

Sissejuhatus