teisipäev, 20. juuli 2010

DJ Z-Trip & DJ P "Uneasy listening vol.1"

Esitaja: DJ Z-Trip & DJ P
Aasta: 1999
Zhanr: instrumental hip hop/mashup
Riik: USA
Faili suurus: 83,42 MB

Mul nagu ei tule mingit head kirjeldust selle plaadi kohta, mis aga ei tähenda et see oleks halb või midagi. Ma üldse valin väga hoolega mida ma siia blogisse üles panen, tegelikult ainult nö. maksimumpunktidega plaate. Võibolla nii palju siis ainult iseloomustuseks, et mingis mõttes nagu mashup, mingis mõttes instrumentaalne hiphop, kohati pigem lihtsalt mixtape, aga tegelikult ikka midagi enamat kui lihtsalt üks mõnus muusikaplaat. Võib ju võtta kui anti-copyrighti ja piraatluse statementi, kuid siiski liiga ülbelt pohhuistlik, et mingit banaalset põrandaaluse vabaduse sõnumit edastada. Siin on nii, et on võetud rida kõikvõimalikke raadiohitte alates biitlitest, Phil Collinsist, Stingist, Dire Straitsist, Kansasest ja muust täiskasvanute rokist kuni Public Enemy ja Metallicani, ning neile on alla pandud jooksma hiphopi rütmid. Ei mingit osavat skrätsimist, sämplimist või räppimist. Põhimõtteliselt täispikad lood nagu nad on, ainult rütmimasin ja bassikäik (mis ei pruugi üldse põhjaga harmoneeruda) juurde liidetud.


esmaspäev, 19. juuli 2010

Gulaggh "Vorkuta"

Esitaja: Gulaggh
Riik: Holland
Zhanr: black noise/free improvisation
Aasta: 2008
Faili suurus: 82,78 MB

Kaheksakümnendate lõpu Hollandis tegutses võibolla kõige ebardlikum black metaliga seonduv artist - Apator. Samuti on Hollandist pärit Exmortes, mille loomingut on võimalik juba tavapärase muusika mõistega seostada, kuid mis oli siiski valgusaastate kaugusel konventsionaalsest metalist. See tähendab, et Hollandi bändidel on juba algusest peale olnud märkimisväärne tähtsus ebatavalise black metali kujundamisel. Käesoleva kümnendi kõige üllatavam madalmaade BM nähtus oli Stalaggh - anonüümsetest muusikutest koosnev müraorkester. Stalagghi tõmbenumbriks oli, et nad kaasasid oma projekti hullumajas kinnipeetavaid päris psühhopaate. Stalaggh avaldas terve seeria natsi koonduslaagritest inspireeritud sessioone ja siis võeti projektile uueks nimeks Gulaggh. uue projekti puhul on see huvitav, et peaaegu täielikult on kadunud side metaliga. Pigem meenub sedasorti noise, mida teevad jazzist lähtuvad vabaimpro kollektiivid. See on tingitud pillide valikust, sest elektrikitarride asemel on siin igasugused muud keel- ja puhkpillid. Kõige kaalukam on aga vokaali osa - tundub, et mitukümmend meest ja naist, kes lihtsalt uluvad täiest kõrist. Võibolla need hullud pandi kuskile luku taha ja siis öeldi, et nüüd olete gaasikambris. Ühesõnaga, see on jälle üks neist plaatidest, mis on püstitanud omamoodi rekordi ekstreemses muusikas.


laupäev, 10. juuli 2010

Hermann Szobel "Szobel"

Esitaja: Hermann Szobel
Riik: Austria/USA
Zhanr: fusion/avant-prog
Aasta: 1976
Faili suurus: 75,59 MB

Kui mul keegi külas käib, siis enamasti põhitegevuseks kujuneb ikka üksteise ületrumpamine igasuguste viimase aja huvitavamate muusika avastustega. Ja siis sobival võimalusel, illustreerimaks mida TEGELIKULT tähendab geniaalsus muusikas, käin ma välja Hermann Szobeli. Eriline maiuspala veel ka seetõttu, et siiani praktiliselt tundmatu, kuigi peaks olema oma zhanri absoluutses tipus. Hermann Szobel oli Austria päritolu imelaps, kes alustas kuue aastaselt klassikalise klaverimänguga, aga olles tugevalt mõjutatud Keith Jarretist liikus edasi jazzi ja fusioni suunas. Aastal 1976 avaldas ta kaheksateist aastaselt avangardse fusionplaadi, mis on igas mõttes nii kõrgetasemeline, et jätab varju ükskõik millise teise sarnase teose. Kui Frank Zappa seitsmekümnendate alguse jazzrock muutus vahepeal eriti peeneks ja komplitseerituks, siis vot see album oleks võinud olla parim Zappa jazzrocki plaat. See tähendab, et "Szobel" on perfektsionistlikult tehniline, fantaasiarikas ja vallatult ekstsentriline, kuid õnneks ilma igasuguste pretensioonikate naljadeta. Mis on aga asja juures võibolla kõige müstilisem - et pärast seda ühte plaati kadus ta täielikult muusikamaailmast ja temast ei ole hijem mitte vähimatki kuuldud.


teisipäev, 6. juuli 2010

Shub-Niggurath "Testament"

Esitaja: Shub-Niggurath
Riik: Prantsusmaa
Zhanr: free improvisation/avant-prog/dark ambient/industrial
aasta: 2003
Faili suurus: 155,26 MB

Shub-Niggurath oli aastail 1983-1995 tegutsenud kollektiiv, kes alustas Univers Zero ja Present'iga umbes samalt rajalt, see tähendab tegid zeuhli ja neoklassitsismi mõjudega avangardproget. Nad küll säilitasid sellele stiilile omase sünge ja raskepärase kõla, kuid arenesid siiski iga albumiga edasi ja jõudsid lõpuks kõigist teistest sarnastest bändidest kaugemale. Shub-Niggurathi teemat võiks nimetada metoodiliseks lammutamiseks."Testament", mis anti välja mitu aastat pärast laialiminekut, ongi dokument sellest, kui kaugele see bänd lõpuks rock muusika dekonstrueerimisega jõudis. See on improviseeritud atonaalne elektroakustika, mille kohta kuskil oli tabavalt öeldud, et kõlab nagu osadeks lahti võetud death metal. Selline sarnasus tekib tänu madalale häälestatud kitarridele, mis on siin üheks läbivaks koostisosaks. Kohati väga habras ja ambientlik, kohati jälle industrialile omaselt lärmakas, aga kogu aeg ülimalt intensiivne. Ja erinevalt nii paljudest muudest improviseeritud kolinaplaatidest ei ole siin ükski heli juhuslik. Iga detail tundub viimseni kaalutletud.


laupäev, 3. juuli 2010

Charanjit Singh "Synthesizing: Ten Ragas to a Disco Beat"

Esitaja: Charanjit Singh
Riik: India
Zhanr: acid house
Aasta: 1982
Faili suurus: 88,87 MB

Charanjit Singh'i kohta räägitakse, et ta oli üks varasemaid muusikuid, kes muretses Indiasse oma aja Lääne muusikatööstuse tipptehnoloogiat, mida hakati siis ka kohe ohtralt Bollywoodi soundtrackide tegemisel kasutama. Ja kui tööpäev Bollywoodi stuudios oli läbi, tegi Charanjit Singh nende süntide ja rütmimasinatega omaloomingut. See "Ten Ragas to a Disco Beat" on minu arust kõige lahedam minu kätte jõudnud acid house'i album. Kümme ühesuguse ülesehitusega träkki - alguses mõni sekund mingit introt ja algab lihtne muutumatu rütmimasina biit ning selle peale idamaistes harmooniates lõputu sündisoolotamine. Ja ei ole see mingi camp new age või mingis muus mõttes novelty. Isegi juba pärast ma ei tea mitmendat kuulamist ei suuda ma siit plaadilt ühtegi nõrka kohta leida.