pühapäev, 1. jaanuar 2012

Best of 2011. Underground Black metal, osa II

Tuli veidi laiskus peale ja ei jõudnudki vana aasta sees seda ära teha, aga nüüd siis nagu lubatud kogu ülejäänud 2011 aasta mainimist väärt ugbm:

*Hiljuti avastasin Oregonis tegutseva leibeli Glossolalia Records, mis avaldab päris palju black noise-i ja muud ligilähedast. Mulle enim meeltmööda artistid on Alkmorhilyion, Dna Evol, Darkosis ja Revenants in Poveglia. 2011 ilmusid neil järgmised reliisid:

*Teine oluline eksperimentaalse bm-i laibel on Dipsomaniac Records. Ma ei teagi kas nad midagi käegakatsutavat ka välja annavad, sest nad tegutsevad Bandcampis ja kõik albumid on kenasti tasuta allalaetavad. Peamised bändid on seal Tjolgtjar ja Enbilulugugal ja mulle tundub, et ülejäänud on enamus nende kahe kõrvalprojektid. Parimad Dipsomaniaci reliisid sel aastal olid:
ja muidugi kogumik "Hail the Black Noise!!!", kus musta müra pakuvad kuusteist erinevat bändi!

*Blackest Woods "All My Children" - Norrast, mis hetkeseisuga kõige mõttetum riik black metali osas, leidsin ainult ühe vaevu veerandtunnise EP. Tundub, et mingi ebamäärase huumoriga tehtud okultistlikult kumisev blackened crust. Kui mitte muud, siis vähemalt selle regiooni kohta päris ootamatu ja värske.

*Blaspherit "Fallen Oath of Black Doom" - esimese hooga ei tabanud nalja ära, aga kui mõtlesin veidi, et mida ta nii selgelt meenutab siis muidugi: Blasphemy "Fallen Angel of Doom" ja Beherit "Oath of Black Blood". Kaks omavahel üsna sarnast (ka kujunduse poolest) ja väga-väga tähtsat 100% kvlt BM albumit. Kellele need ei meeldi on värdjas. Tribüütprojekt siis ühesõnaga. Tore inside joke.

*Botanist "I: The Suicide Tree / II: A Rose From the Dead" - nii ja naa. Ühest küljest tervitatav, et on bänd kes teeb bm-i ainult trummide ja dulcimeriga (pill mille plekine kõla meenutab klavessiini või neid vanu salooni klavereid). Teisalt on duubelalbumil vaid hunnik umbes minutiseid looalgeid mis ei arene õieti kuskile. Ja mulle üldse ei meeldi vokaal - see kõlab täpselt nagu Immortal "Battles in the North" perioodil. Öäk! Aga noh, parem puudujääkidega eksperimentalism kui korralik ja lihvitud traditsiooniline pask. Ma loodan, et järgmine album tuleb parem.

*Breath of Chaos "Summoning the Black" - Kanadast pärit trio, kel ilmus küll vaid best of kogumik, aga see on hea ja ma ei teadnud neid ka varem nii, et... Igaljuhul musa on väga ambient - tontlikud sahinad, pehmed lo-fi müralained ning aega ajalt kaugusest kostvaid oigeid ja kriiskeid ikka vahele. Pingestatud ja tõmbab alateadvusest osavalt hämaraid kujutluspilte esile.

*Canine Court One "The Triumph Of The Laser Eyed Caesar" - millegipärast siiamaani ajab see plaadi nimi mind närvi. Mis kuradi lasersilmad? Hea et siis vähemalt Caesar mitte Chuck Norris. A no muusika on huvitav. Segu asjadest mida eksperimentaalse mürametali bändid varemgi proovinud on, mõnel õnnestub paremini, mõnel halvemini ja sel bändil on päris põnevalt välja kukkunud.

*City Bones "Dead Close" - ainult nelja lühikese looga EP, aga see eest väga hea. Bläki mõjudega ja väga lo-fi noiserock põhimõtteliselt. Kõlab umbes nagu Ildjarni töötleks The Cows'i lugusid.

*Erragal "The Forgotten Land" - alles mõned aastad tagasi tehti kõmuline dokumentaal "Heavy Metal in Baghdad", kus mingi üpris hädine ja ainus Iraagi thrashi bänd üritas reaalselt eluga riskides oma asja ajada. Prooviruum jäi neil pommirahe alla ja puha. ma ei tea mis siis vahepeal juhtus, aga nüüd tehakse Iraagis, Iraanis ja kõigis neis terrori ja repressiooni pesades täiesti muretult black metalit. Osad neist veel ajavad otseselt anti-islami rida ka. Erragal, kes pärit samuti Baghdadist, on nii palju tervet mõistust säilitanud, et ta siiski vaid tavalise depression / misanthropy sõnumiga, aga muusika poolel on omanäolisust küll. Väga sünteetilised saundid ja minimalistlikud lahendused tal.

*Halalnihil "Empathy Devourer" - väga radikaalne black noise/industrial. Neil ilmus terve ports EP-sid, mis kõlasid väga ühtemoodi ja ma üsna suvaliselt lihtsalt valisin ühe neist välja. Üks teine album neil tasuta Bandcampis.

*Heirdrain "Lonely soul" - Kanada ühemehebänd, mis teeb väga aeglast funeral doom/dark ambient/noise laadis bm-i. Kõik lood on tal väga pikad, vähemalt veerandtunnised. Ilmus see aasta lugematu hulk plaate, lisaks kolmele albumile ja neljale splitile avaldas veel kogumikena arhiivimaterjali ja neid on üle kahekümne plaadi! Peamiselt cdr-id ja väga väikestes 5-20 tiraazhides.

*Heretical Warlust "The Call of Anti-Semitic Troops" - Hispaaniast pärit natsibänd, mudase lo-fi saundiga war metali ja grindcore segu naljaka kraaksuva vokaaliga. Igaljuhul järjekordne näide, et kui vastuolulised ideed suunata muusikasse on tulemused lahedalt imelikud.

*Höllenpoetik "Höllenpoetik" - Saksa bänd ja see on tegelikult kogumik nende kahe seni ilmunud demoga. Meenutab mulle väga venelaste Blackdeath'i, ainult et parem, sest kidrakäikude kui vokaali poolest ebatavalisem.

*Korperswache "Evil Walks" - veidi segased lood on selle albumiga. Osade andmebaaside järgi on samade lugudega plaat ilmunud ka eelmisel aastal, aga nime "Evil Crawls" all. Kõige huvitavamad siin plaadil on mu arust trummid - kõlavad üsna teistmoodi kui metalis tavaliselt. Midagi nagu meenutab Earthi. Motoorselt korduvad mustrid, drone jne. Tasuta Bandcampis.

*Mara "The Underground" - ja drone'ist rääkides, siis see Mara plaat ongi täiesti konkreetselt black drone. Arvestades, et bm on niivõrd korduvmustritel põhinev muusika, siis ma imestan, et see suund nii vähe levinud on. Ma loodan, et 2012 tuleb rohkem black drone-i albumeid.

*Misere Nobis "Macbeth, or the Wilted Flower of Scotland" - 2010 alustanud Kanada bänd ja Metal Archives ütleb, et on jõudnud juba laiali minna. Nojah, igaljuhul see album on huvitav eelkõige oma kontseptsiooni ja ülesehituse poolest - ilma liialdamata võiks seda nimetada bm kuuldemänguks. Enamus ajast kuuleb siin ilmeka häälega Shakespeare'i etlemist ja muusika (lo-fi produktsiooniga black doom) on pigem nagu ühenduslüliks tekstilõikude vahel.

*Nekrasov "The Ever-Present" - see juba mõnda aega ja aktiivselt tegutsev Austraalia artist on mind siiani ükskõikseks jätnud, kuid antud plaat on üks selle aasta parimaid üllatusi ja võibolla võimsaim "black" noise-i teos üldse. Jutumärkides seetõttu, et ta on tegelikult ikkagi täiesti otsene harsh noise, aga kogu selle hiiglasliku üle kahe tunni kestva staatilise müra all justkui tuksub ühtlane bm biit. Võimatu on aru saada kas seal tõesti on midagi, või on see vaid mingite teatud sagedustega tekitatud illusioon.

*Noshahr "Suns and Voids" - üks mu suurimaid lemmikuid see aasta. Paljud julgemad eksperimentaalse bm-i bändid on viimasel ajal jõudnud kahjuks sinnamaale, et nad lähevad erinevate muusikastiilide ja tehnikate katsetamisega nii kaugele, et side bm-iga muutub peaaegu olematuks. See on alati pettumus mulle. Rootsist pärit Noshahr tõlgendab ka asja väga vabalt, juba väga lähedal on nad sellele piirile, aga õnneks siiski säilib mingi tajutav side. Tasuta Bandcampis.

*Ourobiguous "Decipher Divinity" - vähemalt neli kauamängivat ilmus neil tänavu. Kahte kuulasin ja olid väga sarnased, nii et minu väljavalitu ei tähenda, et see oleks tingimata parim album. ourobiguous on üks naljakas ja intrigeeriv bänd. Mingis mõttes tundub nende musa väga halb. Esiteks saundi poolest, mis on hästi puine ja steriilne - kõige jubedamad sündid ja kidraefektid mida ükski hea maitsega inimene ei kasutaks. Lood on neil pikad ja vist vabalt improviseeritud, aga kokkumängu ja rütmitunnetuse poolest nii juhuslikud kui üldse võimalik. Umbes nii, et kitarrist mängib vaikset akustilist interlüüdi, aga trummaril on parasjagu tuju täiest jõust kardaaniga müdistada. See on nii veider ja vale, et sobib ühte ritta Hekaloth Recordsi bändidega. Aga samas mul on siiski tunne, et kõik on taotluslik. Mu arust see on väga põnev, kui on muusika millest ei saa aru kas on meelega või kogemata imelik. Neil muidu verivärske album (31.12.2011) tasuta saadaval Bandcampis.

*Parämnesia "Illumination" - kahemehebänd, üks on Prantsusmaalt ja teine Shveitsist. Ei midagi peadpööritavalt enneolematut, a ega ta nüüd päris tavaline ka pole. On neid tuttavaid vanakooli Hellhammer/Celtic Frost mõjusid, aga kõik läbi tohutu kosmosereverbi nagu seda tänapäeval paljud ambient/blackgaze bändid kasutavad. Üsna ebatavaline kombinatsioon. Muusika ise pole ka halb.

*Rancid Entity "Demo" - need lood oleksid nagu midi versioonid Beheritist ja siis hiljem on distortionit lisatud, et ikka piisavalt raw oleks. Bänd on Inglismaalt ja paarist youtube'i live videost on näha, et keskmine vanus neil u 13.

*Svetovid "Valhallan Dreams" - jälle üks Kanada bänd, seal tehakse ikka nii palju bm-i viimasel ajal. Meenutab paljuski Black Twilight Circle-i asju. Sügavale kassetisahina sisse mähitud ja kiire blastbeatiga skandinaavia bm-ist mõjutatud asi. Mõnus hõljuv atmosfäär.

*The Haunting Presence "The Haunting Presence" - ei midagi eksperimentaalset siin, puhas traditsioonide jätkamine. Aga mulle meeldib kui aeg ajalt tekib jälle mõni bänd, kes on ära tabanud selle õige war metali. Sogane ja kumisev saund, lohakalt tampivad trummid, vokaal läbi tugeva delay - lihtne, aga millegipärast pole neid bände eriti palju kes seda usutavalt teeksid.

*Trou Noir "Echoes in Black Hole" - Prantsuse ja Vene ühisprojekt. Kosmoseteema on suur fetish bm-is viimasel ajal, nii ka siin. Hea näide sellest kuidas raw bm-i puhul peetakse lugu teatud vormipuhtusest. See on nagu mingi metoodiline askees või dekonstrueerimine. Osad stereotüübid säilivad nagu see oleks iseenesestmõistetav, aga teised jälle kaovad ja nii võib kõlapilt ootamatult veidraks muutuda.

*Whispersorrow "Κατάρα" - Kreekas on väga tugevad bm-i traditsioonid, juba 80ndate lõpust peale. Ma ei tea miks, aga eriti palju tehakse seal natsibläkki. Mõneti paradoksina on see üliinimeste muusika enamasti äärmuseni primitiivne ja vahest ka kõiki bm-i reegleid eirav. Aga noh, ju nad vist ei hooli lihtsalt. Ja see on hea.