Satan's Massacre "Robbing the Graveyard and Raping the Dead" (demo)

Esitaja: Satan's Massacre

Riik: USA

Zhanr: heavy metal / black metal / lo-fi

Aasta: 1986

Faili suurus: 32,94 MB

Mul on suur nõrkus vanade metali plaadikujunduste vastu. Need sünged ja verised fantaasiad on tänu enamasti kohmakale teostusele kuidagi nii armsad ja vahetud. Selle koha pealt on erilised meistriteosed käsitsi joonistatud demokassettide ümbrised. See kõik muidugi ei näita midagi muusika, kui siis võibolla ainult helikvaliteedi kohta. Aga Satan's Massacre on küll bänd, kelle kasseti ümbrise lapsik koomilisus on täies kooskõlas muusikaga. Üsna ebatavaline juhtum, sest tundub olevat täiesti teadlik valik - Satan's massacre on paroodia. Algelise lo-fi hevimetali parodeerimine on ju tegelikult üsna mõttetu, umbes sama kohatu nagu naivistliku maalikunsti üle irvitamine. Õnneks paistab siin olevat veidi teine olukord, sest tundub, et Satan's Massacre oli tegelikult ka mingi kodustes tingimustes salvestatud algelisus, ainult erinevalt teistest on nad oma kaitsetut olukorda enda huvides kasutanud. Juba ümbrisest või siis lugude pealkirjadest, nagu "Rape of the wolf women" on tunda, et kõike seda on nagu liiga palju. Ei ole võimalik, et keegi midagi sellist ometi tõsiselt mõtleks. Samad mõtted tekivad ka muusika puhul - pole ei bassi ega trumme ja vokaal on püüdlikult tige nagu mingil needusi sajataval nõiamooril. Ühesõnaga kõlab nagu õige asi, ainult et mitmeid kordi ekstsentrilisemalt.

Mediafire

Paul Lansky "Fantasies and Tableaux"

Esitaja: Paul Lansky

Riik: USA

Zhanr: electronic / ambient / modern classical

Aasta: 1994

Faili suurus: 103,31 MB

Paul Lansky avastasin kunagi kogumikult "OHM - the early gurus of electronic music". Kui enamuse heliloojate katsetused koosnesid seal elektroonilistest piiksudest ja abstraktsetest helilainetest, siis Paul Lansky eristus nende vahelt oma lüüriliste lauluskestega, kus vokaali harmooniaid oli moonutatud umbes sarnaselt nagu see kõlab, kui teha häält läbi vokoodri. Väga ilusad peened kooskõlad oskab ta nii välja võluda. Need lood olid võetud 1979. aastal loodud tsüklist "Six fantasies on a poem by Thomas Campion" ja siin plaadil on see tsükkel tervenisti peal. Teine teos "Plateaux", samuti varajasest perioodist, on selline kena rahulik ambient, kus sarnased õhulised harmooniad põimuvad lainete kohina, liiklusmüra ja muude keskonnahäältega. Pole ka üldse halb, aga nõuab võibolla rohkem süvenemist. Ambienti friikide puhul peaks töötama küll.

Mediafire

Agathothodion "Traum Von Gott"

Esitaja: Agathothodion

Riik: USA

Zhanr: depressive "black" metal

Aasta: 2006

Faili suurus: 69,15 MB

Agathothodion'i muusika on teinud W.S. üksinda ja nagu enamus metalimuusikuid on ta seotud veel vähemalt poole tosina bändi või projektiga. Võibolla tuntuim neist on Glaciial. Kõigi nende bändide sõnum on kristlik. Lisaks on neil kõigil väga sarnased logod ja enamusel on väga ebaõnnestunud labase fototöötlusega tehtud plaadiümbrised. Aga see pole eriti oluline, sest muusika on huvitav. Ma leidsin selle plaadi juba päris mitu aastat tagasi ja siiamaani tõmbab mind miski selle juurde pidevalt tagasi. Mitte et siin oleks midagi niivõrd enneolematut, aga arvatasti on põhjus muusika kerges vastuvõetavuses. Põhimõtteliselt mingisugune tuletis sellest, millega kunagi Burzum alustas - monotoonselt korduvatel mustritel põhinev eepiline ambient black metali liin. Aga vokaal on küll enneolematu. Tundub nagu see oleks esitatud mingis imelikus abitu paanika seisundis.

Mediafire

Basil Kirchin "Quantum: A Journey Through Sound in Two Parts"

Esitaja: Basil Kirchin

Riik: Inglismaa

Zhanr: experimental /sound collage /jazz

Aasta: 1974

Faili suurus: 98,6 MB

Pooleldi freejazz, pooleldi orkestriteos, vokaalina loomahääled ja hullumaja patsientide arusaamatu lalin. Sellise plaadi salvestas 1974. aastal Basil Kirchin ja ma ei pea üldse pikalt kaaluma, kui ütlen et see on kõige seletamatum, kõige psühhedeelsem album, mida ma elu jooksul kuulnud olen. Ja neid veidraid plaate olen ma ikka omajagu kuulanud. Aga vot see on niisugune, et absoluutselt iga kord kui ma kuulama hakkan, ja ma olen seda ikka vähemalt kümme korda kuulanud, vajub mul sõna otseses mõttes suu lahti, jään klaasistunud silmadega tühjusse vahtima ja hakkan võibolla isegi erutusest värisema. See on nii unenäoline ja irreaalne, et lausa õudne hakkab. Esialgu kogub veidi hoogu - vaikne improvisatsioon, vibrafon, puhkpillid, ja siis hakkab kuskilt kostma mingeid haugatusi, mingeid oiged. Noh, loomad-linnud, skisofreenikute ulgumine, aga on ka selliseid, mille puhul lihtsalt ei saa aru mis olend neid teha võiks. Ma soovitan kuulama hakata albumi teisest poolest, mis on algusest lõpuni kõige puhtakujulisem anomaalia. Atmosfääri kohalt on sellele plaadile kõige lähemale pääsenud ehk James Ferraro projekt The Skaters. Kuid see muidugi palju pinnapealsem. Sest kuigi "Quantum" on ilmselt Basil Kirchini kõige pöörasemalt avangardsem plaat, on ta peamiselt tuntud ikkagi imeilusate filmimeloodiate poolest.

Mediafire

Helmut Nadolski "Medytacje"

Esitaja: Helmut Nadolski

Riik: Poola

Zhanr: spoken word / ambient / experimental

Aasta: 1975

Faili suurus: 88,48 MB

Kuigi ma ei tea kes on Helmut Nadolski ja ma ei tea millest ta siin albumil poola keeles jutustab, aga esimene mulje, mis mul kuulates tekkis oli, et see plaat on nagu new age'i meditatsioonimuusika, kus mingi guru loeb kavalalt sisendusjõulise häälega õpetussõnu, aga siirupise süntesaatorikitshi asemel on siin saateks hämaralt müstiline, peaaegu et morbiidne nüüdisklassika a'la Ligeti. Atonaalsed keelpillid, undavad süntesaatorid, kirikuorel, igasugused salapärased sahinad ja kolinad. Väga ootamatu. Täiesti sürrealistlik meeleolu tekib. Märkimist väärib veel, et moogi mängib siin Czeslaw Niemen.

Mediafire

Imperator "Eternal might" (demo)

Esitaja: Imperator

Riik: Poola

Zhanr: death metal / thrash metal / black metal

Aasta: 1988

Faili suurus: 32,5 MB

Imperator oli Poola black/thrash/death'i bänd ja nagu Encyclopedia Metallum'ist selgub, oleks nende esimene kauamängiv pidanud ilmuma legendaarse Deathlike Silence plaadifirma all. Kes ei tea, siis Deathlike Silence oli leibel, mida juhtis kurikuulus Norra BM-mafiooso Euronymous. Samas plaaniti ka Mayhemi ja Imperatori omavahelist bändiprojekti, aga asi kaotas pärast Dead'i enesetappu aktuaalsuse. Bänd leidis mingi teise leibeli ja kuidagi läbi raskuste sai plaat siiski avaldatud, aga siis oli kõigil raha ja jõud otsas. Imperator läkski mõne aja möödudes ilma eriliste edasiste saavutusteta laiali. Üks liikmetest emigreerus Austraaliasse, aga on nüüd tagasi Poolas ja pidi töötama Inglise keele õpetajana.

Igal juhul, see siin on hoopis sellele kauamängivale eelnenud demo ja materjal on tõesti nii vihane, et pole üldse ime miks Euronymous nende vastu huvi tundis. Muusikaliselt võib paralleele tõmmata nende kõige rajumate black/death bändidega, kes sel ajal ilma tegid - Blasphemy tänaseks neist vast kõige kuulsamini teada. Ja eks siin ikka midagi omanäolist ka - mulle jäid kõrvu osade lugude imelikud ülesehitused, see war metalit meenutav pooleldi kaootiline, pooleldi justkui liueldes edasi liikuv dünaamika ja kriipivalt terava distortioniga vokaal. No ja muidugi üks mis muudab alati need vanad demod mõnusaks kuulamiseks - kompromissitult toores saund.

Mediafire

Manierisme "Manierisme" 2006

Vat kus lugu! Kahjuks tabab mind see vähene entusiasm midagi kirjutada ikka vaid black metalit kuulates. Mul on Norra BM'i mitteametlikus pealinnas Bergenis üks tuttav Terje, kellega me vahest jagame MSN'is muusikaelamusi. Ega ta pole kaugeltki mingi die-hard BM'i fänn, vaid nagu minagi otsib sealt vahelduseks midagi värsket lihtsalt. Üks tema viimastest soovitustest oli Manierisme. See on Jaapani ühemehebänd, tüüp kasutab pseudonüümi Jekyll. Korralikult ragisev ja sahisev, hästi kiired võimete piiril mängitud trummid, ühesõnaga tuttav ja turvaline kodusalvestuse kõla. Muusika ise on üsna areneva jutustava vormiga, igasugu pikemad meloodiad, tõusud ja mõõnad, aga kuna kõik on karmide kidrariffidega raiutud ja kogu aeg galopeerib taustaks kiire rütm, peaaegu et liiga kiire, nagu muusikast mööda kiirustav, siis on üldpilt siuke mõnusalt voolav. Ja need meloodiad on helgematel momentidel väga vaimukad. Mul tekkis mingi ajuvaba paralleel kurbromantiliste vanade filmimeloodiatega. Jaapanipärane veidrus hiilib ka siinkohal sisse. Meenus lõpustseen "Flower of flesh and bloodist", kus samuraiks kostumeeritud sarimõrvar imetleb oma laibakollektsiooni ja joriseb eriti dementsel kombel mingit lauluviisi. Üks asi mis mulle jaapanlaste puhul meeldib, on et nende tegemistel on tihti kuidagi lapsemeelne ja naljakas varjund, eriti siis kui nad vihased on. Ütleme, et kui võrrelda näiteks machetega vehkivat hullunud mehhiko partisani ja samamoodi raevutsevat yakuzat, siis viimane tuntub nagu mingi jonniv laps. Jaapanlaste emotsioonipursked on kuidagi mõistatuslikud. Manierisme'i muusika on samuti agressiivne ja püha viha täis nagu BM'i puhul ikka, aga see kõik pani mind hoopis sõbralikult muigama.
See album on nö. best-of kogumik, üle tunni pikk ja eks siin on igasugust kraami, millest kõik ei ole viimase peal huvitav, aga oma käekiri on siiski läbivalt olemas.