pühapäev, 31. oktoober 2010

Harry Nilsson "The Point"

Esitaja: Harry Nilsson
Aasta: 1971
Zhanr: Singer/Songwriter, Chamber Pop, Soundtrack
Riik: USA
Faili suurus: 55,4MB

Harry Nilsson oli isikupärase mesise häälega ja sellise kergelt imeliku huumorimeelega andekas laulja/lugudekirjutaja. Ta on teinud lugusid päris mitmele kuulsale artistile, aga teda ennast tuntakse rohkem suurepärase interpreteerijana. Võibolla kõige tuntum on tema esitatud versioon loost "Everybody's talkin" filmist "Midnight cowboy". "The point" on tema lastemuusikaplaat, mis on ühtlasi samanimelise multika soundtrack. Õigemini isegi terviklik filmi helitaust, sest siin pole mitte ainult laulud vaid ka taustamuusika peale loetud tekstiosad. Nilssoni tavalised plaadidki on juba piisavalt kuulamisväärilised, aga see plaat on seda enam, sest ta pole minu teada kuigi tuntud ja tegemist pole muidugi mingi tavalise lastemuusikaga. Kuuldavasti olevat kontseptsioon sündinud uimastirännaku käigus ja eks ta täpselt selline absurdimaiguline allegooria ongi. Kogu lugu keerleb siin mitmetähendusliku sõna "point" ümber. Selle sõna ingliskeelne otsetähendus on punkt või teravik ja nii räägitaksegi siin muinasjutus maast, kus kõigil asjadel on teravad küljed, kõigil elanikel on teravatipulised pead jne., st. "everything has a point". Aga on üks ümara peaga poiss nimega Oblio, keda kõik kiusavad, sest ta on "pointless". Selle poisi seiklustest siis "The point" jutustabki.

neljapäev, 28. oktoober 2010

Gary Wilson "Lisa Wants to Talk to You" + "Forgotten Lovers"

Esitaja: Gary Wilson
Aasta: 2008/2003
Zhanr: synthfunk/souljazz/outsider music
Riik: USA
Faili suurus: 71,3MB/57,6MB

Gary Wilsoni 1977 aasta plaat "You think you really know me" jõudis minuni kunagi läbi outsider muusika kanali. Antud määratlusega on ta seotud mitte seetõttu, et oleks hull või et ta muusika oleks kuidagi koomiliselt algeline, vastupidi, ta on väga hea lugudekirjutaja ja arranzheerija, aga kogu tema loomingus ja olemuses domineerib erakordne ekstsentrilisus, mis ei mahu ühegi muu liigituse alla. Osaliselt on see taotluslik, aga osaliselt vist mitte. Kuskil oli üsna leidlikult nimetatud teda USA vasteks Serge Gainsbourgile. Vuudiällenlikult neurootiline ja alaliselt mingi hämara vastassugupoole obsessiooni küüsis. Pärast "You think you really know me" ilmumist kadus Gary paarikümneks aastaks areenilt, valis nö. muusikalise eksiili, aga kuna vahepealsete aastate jooksul muutus see plaat tõsiseks kultusalbumiks, siis hakkas ta käesoleval kümnendil, olles ise juba üle viiekümne, uuesti asjaga tegelema. Otsisin tema uut plaati, mis peaks kohe-kohe ilmuma, aga ei leidnud veel, kuid see-eest sain kätte kaks teist kahetuhandendatel avaldatud plaati. "Lisa wants to talk to you" on täiesti uus materjal ja "Forgotten lovers" on rariteetsetest vanadest b-pooltest ja singlitest koosnev kogumik. Wikipediast leidsin muuseas sellise huvitava info, et Gary Wilson nimetab oma suurima mentorina John Cage'i. Gary käis tal millalgi keskkooli ajal külas ja siis John ütles kuldsed sõnad: "If your performance doesn't irritate people, you aren't doing your job".

teisipäev, 26. oktoober 2010

Isaac Hayes "Truck Turner"

Esitaja: Isaac Hayes
Aasta: 1974
Zhanr: soundtrack/souljazz/funk
Riik: USA
Faili suurus: 64,86MB

Siin siis teine vahepeal vaadatud filmi soundtrack. "Truck Turner" on igatpidi Isaac Hayes'i tour-de-force. Lisaks muusikale on ta ka filmi peaosaline, Truck Turneri nimeline eradetektiiv, ja nii minu kui ka mitmete teiste meelest on ta siin palju vingem neeger kui blaxploitationi ikoon Shaft. Muusika pole muidugi midagi jahmatavalt originaalset, lihtsalt üks väga mõnus terviklik filmimuusikaplaat paljude tipptasemel souljazzi instrumentaalidega ja igasuguste muude ilusate teemadega. Tükk aega murdsin pead millist lugu Youtube'ist näitena valida, aga otsustavaks sai lõpuks antud pala lõpus olev eriti hea kitarrisoolo.


Robert Wyatt "The Animals Film" (EP)

Esitaja: Robert Wyatt
Aasta: 1982
zhanr: soundtrack / experimental
Riik: UK
Faili suurus: 50,36 MB

Ma pole juba mitu kuud siia ühtegi postitust teinud sel lihtsal põhjusel, et ma pole selle aja jooksul peaaegu üldse muusikat kuulanud. Ja nii on seetõttu, et mul on olnud tõsine filmivaatamise maania ja pole olnud aega muusikale süveneda. Ainult mõned üksikud albumid olen tõmmanud ja need kõik on olnud vaadatud filmide soundtrackid. Kõige huvitavam ja üllatavam neist on olnud "The animals film"i oma. Robert Wyatt'i puhul mul meeldivadki kõige rohkem tema 80ndate asjad tegelikult (kogumik "Mid-eighties" on hea näiteks).
Film ise oli selline, noh, ütleme "Earthlings"i eelkäija, ainult et veelgi krõbedam, see-eest vähem pateetilisem. Aga pole minu rida loomade pärast muretseda. Üldse, igasugused tänavatel plakatitega vehkimised, aga ka muud protestiaktsioonid ja sarnased südametunnistusele koputamised on niivõrd nõmedad, et ma juba seepärast ei taha sealt edasi mõelda. Aga oli vaja ikkagi ära näha kuidas näiteks ahvikestele laboris LSD-d pakutakse.


teisipäev, 20. juuli 2010

DJ Z-Trip & DJ P "Uneasy listening vol.1"

Esitaja: DJ Z-Trip & DJ P
Aasta: 1999
Zhanr: instrumental hip hop/mashup
Riik: USA
Faili suurus: 83,42 MB

Mul nagu ei tule mingit head kirjeldust selle plaadi kohta, mis aga ei tähenda et see oleks halb või midagi. Ma üldse valin väga hoolega mida ma siia blogisse üles panen, tegelikult ainult nö. maksimumpunktidega plaate. Võibolla nii palju siis ainult iseloomustuseks, et mingis mõttes nagu mashup, mingis mõttes instrumentaalne hiphop, kohati pigem lihtsalt mixtape, aga tegelikult ikka midagi enamat kui lihtsalt üks mõnus muusikaplaat. Võib ju võtta kui anti-copyrighti ja piraatluse statementi, kuid siiski liiga ülbelt pohhuistlik, et mingit banaalset põrandaaluse vabaduse sõnumit edastada. Siin on nii, et on võetud rida kõikvõimalikke raadiohitte alates biitlitest, Phil Collinsist, Stingist, Dire Straitsist, Kansasest ja muust täiskasvanute rokist kuni Public Enemy ja Metallicani, ning neile on alla pandud jooksma hiphopi rütmid. Ei mingit osavat skrätsimist, sämplimist või räppimist. Põhimõtteliselt täispikad lood nagu nad on, ainult rütmimasin ja bassikäik (mis ei pruugi üldse põhjaga harmoneeruda) juurde liidetud.


esmaspäev, 19. juuli 2010

Gulaggh "Vorkuta"

Esitaja: Gulaggh
Riik: Holland
Zhanr: black noise/free improvisation
Aasta: 2008
Faili suurus: 82,78 MB

Kaheksakümnendate lõpu Hollandis tegutses võibolla kõige ebardlikum black metaliga seonduv artist - Apator. Samuti on Hollandist pärit Exmortes, mille loomingut on võimalik juba tavapärase muusika mõistega seostada, kuid mis oli siiski valgusaastate kaugusel konventsionaalsest metalist. See tähendab, et Hollandi bändidel on juba algusest peale olnud märkimisväärne tähtsus ebatavalise black metali kujundamisel. Käesoleva kümnendi kõige üllatavam madalmaade BM nähtus oli Stalaggh - anonüümsetest muusikutest koosnev müraorkester. Stalagghi tõmbenumbriks oli, et nad kaasasid oma projekti hullumajas kinnipeetavaid päris psühhopaate. Stalaggh avaldas terve seeria natsi koonduslaagritest inspireeritud sessioone ja siis võeti projektile uueks nimeks Gulaggh. uue projekti puhul on see huvitav, et peaaegu täielikult on kadunud side metaliga. Pigem meenub sedasorti noise, mida teevad jazzist lähtuvad vabaimpro kollektiivid. See on tingitud pillide valikust, sest elektrikitarride asemel on siin igasugused muud keel- ja puhkpillid. Kõige kaalukam on aga vokaali osa - tundub, et mitukümmend meest ja naist, kes lihtsalt uluvad täiest kõrist. Võibolla need hullud pandi kuskile luku taha ja siis öeldi, et nüüd olete gaasikambris. Ühesõnaga, see on jälle üks neist plaatidest, mis on püstitanud omamoodi rekordi ekstreemses muusikas.


laupäev, 10. juuli 2010

Hermann Szobel "Szobel"

Esitaja: Hermann Szobel
Riik: Austria/USA
Zhanr: fusion/avant-prog
Aasta: 1976
Faili suurus: 75,59 MB

Kui mul keegi külas käib, siis enamasti põhitegevuseks kujuneb ikka üksteise ületrumpamine igasuguste viimase aja huvitavamate muusika avastustega. Ja siis sobival võimalusel, illustreerimaks mida TEGELIKULT tähendab geniaalsus muusikas, käin ma välja Hermann Szobeli. Eriline maiuspala veel ka seetõttu, et siiani praktiliselt tundmatu, kuigi peaks olema oma zhanri absoluutses tipus. Hermann Szobel oli Austria päritolu imelaps, kes alustas kuue aastaselt klassikalise klaverimänguga, aga olles tugevalt mõjutatud Keith Jarretist liikus edasi jazzi ja fusioni suunas. Aastal 1976 avaldas ta kaheksateist aastaselt avangardse fusionplaadi, mis on igas mõttes nii kõrgetasemeline, et jätab varju ükskõik millise teise sarnase teose. Kui Frank Zappa seitsmekümnendate alguse jazzrock muutus vahepeal eriti peeneks ja komplitseerituks, siis vot see album oleks võinud olla parim Zappa jazzrocki plaat. See tähendab, et "Szobel" on perfektsionistlikult tehniline, fantaasiarikas ja vallatult ekstsentriline, kuid õnneks ilma igasuguste pretensioonikate naljadeta. Mis on aga asja juures võibolla kõige müstilisem - et pärast seda ühte plaati kadus ta täielikult muusikamaailmast ja temast ei ole hijem mitte vähimatki kuuldud.