Millalgi üsna varsti pärast "Baltic Station Session"it pidi Kert Rebane minema pikemaks ajaks Saksamaale õppima. Algusest peale oli bassimängijaid või üldse mõttekaaslasi väga raske leida ja kui Kert oli ka läinud paistis, et tuleb Andresega kahekesi jätkata. Laenasin efektiploki, et sünt massiivsemalt kõlaks. 70ndate alguse väljavenitatud vormiga kaootilisevõitu improlaamendamine tundus sel ajal põnev väljakutse, "Bitches Brew"d ja muid Miles Davise selle perioodi asju kuulasime põhjalikult. Mulle oli ka eeskujuks Beggars Farm - nad olid samuti sujuvalt jazzrocki poole liikunud ja võtnud peamiseks sooloinstrumendiks klahvpillid. BF-i Heikki oligi see kes tutvustas mulle Soft Machine'i ja teisi Canterbury koolkonna bände. Need Harju mäelt ostetud proge ja fusioni kuldajastu pärlitega vene piraatplaadid kujunesid äärmiselt oluliseks inspiratsiooniallikaks. Nii et tegime Luarvikuga mingit sündi ja trummide improt. Olid mõned powerchordid ja lihtsad teemad, aga iga kord arenes asi omasoodu ja konkreetseid lugusid, mida oleks saanud korduvalt esitada ei tekkinudki. "Tabamata ime" kolm viimast träkki, niiöelda plaadi teine pool, peaks andma ettekujutuse mismoodi need tollased kontsertjämmid kõlasid.
Nelja esimese stuudioträkiga oli aga hoopis teine lugu. Kuna Luarvikuga meil ei tulnud lugude kokkupanekust sel ajal midagi välja, siis hakkasin omaette nokitsema. Korraga tekkis esimenisvõimalus ja ajasin kokku ajutise projekti. Margo Pajula mängis trumme ja Tarvo Kaspar Toome sünti. Nimeks sai võetud Briljantkäed. Kontsert oli koos Contus Firmuse ja Echosilence'iga Von Krahlis ja kuna edasisi kindlaid plaane ja ideid projektiga polnud, siis jäigi see viimaseks etteasteks. Aga Luarvikuga olid lood nii, et oli vaja uus album teha. Juba üle aasta oli eelmisest möödas, kuid asi oli järjest laialivalguvamaks muutunud. Olid ainult need liveimprod, mis polnud siiski nii head, et oleks saanud tervikuna avaldada. Käisingi siis välja need samad neli Briljantkäte lugu. Tegelikult olid need pigem motiivid ja enamus on siiski salvestamisele eelnenud proovide jooksul koos välja mõeldud.
Ei mäleta täpselt mis koguses lõpuks plaati tegime, millegipärast tiraazhid lähevad mul alati meelest, igaljuhul on neid veel u. 15 järel. Ja kokkukleepimata ümbriseid on mul terve kastitäis rõdul, mitusada tükki, sest oli vist mingi soodne diil kellegi tuttava trükkijaga.
P.S. Allolev foto on plaadiesitluselt KuKus ja siin on teise sündi taga hoopis Taavi Laatsit.
Seda veel, et tänuväärselt on "Tabamata ime" sissekantud ka Mart Juure raamatusse "101 Eesti popmuusika albumit" ja loost "Planeetide paraad" on kirjutanud Tõnis Kahu oma raamatus "Viis + sõnad. 40 Eesti parimat poplugu". 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar