Rättö ja Lehtisalo "Valonnopeus" (EP)

Esitaja: Rättö ja Lehtisalo

Riik: Soome

Zhanr: Space rock/synth pop

Aasta: 2005

Faili suurus: 29,14 MB

Nii raske on Rättö ja Lehtisalo't mõistliku stiilinimega määratleda. Tavaliselt on raskestimääratletavad asjad ka eksperimentaalsed ja siis on lihtne - experimental ja kogu lugu, aga Rättö ja Lehtisalo ei ole üldse selline muusika, mis seostuks eksperimenteerimise ehk katsetamisega. Aga ma olen ikkagi nõuks võtnud iga plaati liigitada, sest nii saab vähemalt mingisugusegi ettekujutuse, mis nurga alt tuleks asjale läheneda. Niisiis spacerock ja synthpop. Muidugi kui nüüd R&L'i kõrvale mõndasid tüüpilisemaid nende stiilide esindajaid kuulata, siis tunduks kohe, et midagi on viltu. Nagu ka siis, kui nimetaks neid krautrockis, post rockiks, no ma ei tea, neopsühhedeeliaks võibolla isegi. Selline arutlemine kisub juba liiga anekdootlikuks.

Miks ma just selle EP valisin? Sest EPd on tihtilugu paremad kui täispikad plaadid. Neli head lugu on palju kergem kokku saada kui kümme. Viimane värske album pole veel minuni jõudnud, aga nende varasematega tundub olevat just nii, et nad pole algusest lõpuni piisavalt head. Mika Rättö ekstsentriline vokaal muutub kohati liiga koomiliseks. Tekib tunne, et nad on mingi naljabänd. Selline infantiilselt veiderdav bänd. Hirmus ju.

Mediafire

Tjolgtjar "The Five Tjolgtjarian Keys and the Gate to Vruguun" (demo)

Esitaja: Tjolgtjar

Riik: USA

Zhanr: black metal

Aasta: 2003

Faili suurus: 34,62 MB

Tjolgtjar on minu arust kõige omanäolisem nähtus USA black metalis. Seda tekib tahtmine lausa outsider-muusika alla ligitada. Reverend J.R. Prestoni ühemehebändi erinevus seisneb peamiselt selles, et ta ei karda luua seoseid glam metali, bluesi, kaheksakümnendate heavy rocki ja muu sarnasega. See tähendab, et Tjolgtjar on kõike muud kui depressiivne või misantrooplik enesetapumuusika, mida black metal enamasti püüab olla. Aga ega see pole mingi suvaline eklektitsemine. J.R. Preston on suurepärane lugudekirjutaja, ta suudab kõik need energiliselt rokkivad motiivid tervikuks siduda. Mingist otsast meenutab tema stiil mõndasid niinimetatud New Wave Of Finnish Heavy Metal asju. Pärast suurema osa Tjolgtjari pika diskograafia läbikuulamist tundus, et see demo on teistest parem. Kuigi ka näiteks viimane täispikk on väga hea. Veel on Tjolgtjaril kena komme teha covereid. Siin demol kahjuks ühtegi pole, aga mõnelt teiselt võib leida näiteks GG Allini või Judas Priesti töötlusi. Tänu Tjolgtjarile ma üldse avastasingi Judas Priesti võrratu hiti "Heading out to the highway". Samuti soovitan tsekkida teisi projekte ja bände, kus J.R. Preston osaleb - Xexyz, Enbilulugugal ja Blood Cult.

Mediafire

Egisto Macchi "Futurissimo"

Autor: Egisto Macchi

Riik: Itaalia

Zhanr: library music/modern classical/experimental

Aasta: 1971

Faili suurus: 58,48 MB

Üheks siinse blogi reegliteks on vaheldusrikkus. Olen püüdnud sättida nii, et iga järgnev plaat oleks eelnevast stiililt võimalikult erinev. Ma arvan, et nii on huvitav. Praeguseni on jäänud puudutamata näiteks teema library music. Aga varem või hiljem pidi see kõne all sattuma, sest mõni aeg tagasi vaevas mind täielik library music'i kogumise maania. Kuulasin läbi sadu ja sadu plaate, et leida üles need tõelised pärlid. Väga ettearvamatu valdkond, kus leidub küll hulgaliselt labast muzakit, aga samavõrra ka kõige julgemat eksperimenteerimist. Kusjuures täiesti võimatu on plaadiümbriste, pealkirjade või muude väliste tunnuste järgi selgusele jõuda mis on mis. Seda enam, et paljud autorid on teinud katsetusi paljudes erinevates stiilides. Siiski - Egisto Macchi puhul võib enamvähem kindel olla. Kõike, mis mina temalt kuulnud olen võiks liigitada laias laastus nüüdisklassika alla. Egisto Macchi on eriline meister pingelise hirmu ja ärevustunde tekitamises. Plaatide nimed lubavad tal küll laia tõlgendamisruumi ("Bioritmi", "Voix" jne.) aga kõik nad kõlavad niivõrd kurjakuulutavalt, et ajavad lausa kananaha peale. Käesolev "Futurissimo" on kindlasti kõige mustem tulevikunägemus mida ma kunagi kuulnud olen. Naljakas, sest loo nimed ei viita millelegi eriti õudustäratavale, muusika see eest on nagu soundtrack halvimale mõeldavaist ulmestsenaariumitest. Groteskini võimendunud negativism. Ma ei kuule siin midagi muud peale globaalsete katastroofide, ravimatute epideemiate või UFOrünnakute. Tegelikult on siin taga aimata midagi veel hullemat, midagi müstilist mida tavamõistus ei suuda haarata. Sest see pole mitte tavaline atonaalne krigistamine, vaid selline, mida on kõvasti täiendatud igasuguste vanamoodsate heliefektide ja süntesaatorisaundidega. Tulemus on igaljuhul palju huvitavam, kui ükskõik milline traditsiooniliselt salvestatud klassikateos.

Mediafire

The Units "History of The Units. The Early Years: 1977-1983 (compilation)

Esitaja: The Units

Riik: USA

Zhanr: post punk/synth punk

Aasta: 2009

Faili suurus: 126,25 MB

The Units oli seitsmenda ja kaheksanda kümnendi vahetusel tegutsenud bänd, kellest veel mõned aastad tagasi teadsid vaid vähesed haruldusi jahtivad melomaanid. Ise leidsin ühe nende EP Waxidermyst - sait, mis on pühendatud vanakraamipoest leitud huvitavate vinüülide arvustamisele. Eelmisel aastal aga ilmus korralik The Unitsi kogumik ja nüüdseks on olukord täiesti muutunud. Isegi Pitchforkis on seda kogumikku arvustatud, kui see kedagi veenma peaks (aga teadupärast tõelised snoobid muidugi Pitchforki ei loe). Nende tundmatus oli ehe näide sellest, kuidas esmaklassilise muusika tegemine üksi ei ole mingi garantii tähelepanu saavutamiseks. Oma teise kauamängivaga üritasid nad tabada kommertslikumat kõla, aga väga hädiselt kukkus neil see välja ja arvatavasti seetõttu nad märkamatult hääbusidki. Ilmselt oleks ka näiteks The Human League praeguseks vaid piiratud ringkonnas tuntud, kui nad poleks sama sammu astunud, neil see jällegi millegipärast õnnestus. Kuigi tegelikult on ju selge, et parim osa The Human League'i loomingust on just see, mida nad tegid enne "Dare"i. Aga ikkagi ei olnud neil ühtegi nii kõva lugu nagu "High Pressure Days". The Units suutis intellektuaalsuse kõrval olla ka sama energiline nagu Devo.

Kogumiku nimi on imelikult eksitav. Mainitakse varajast perioodi 1977-1983, aga tegelikult see ongi kogu bändi tegutsemisaeg. Nii et siit topeltalbumilt leiab põhimõtteliselt kõik mis sellelt bändilt üldse huvitav on. Praktiliselt kogu esimese LP ja enne seda ilmunud kahe EP materjali pluss mõned avaldamata demoversioonid.

Mediafire

Doktor Kettu "Kriegsphilosophie"

Esitaja: Doktor Kettu

Riik: Soome

Zhanr: free improvisatsion/drone/psychedelic rock/lo-fi/ambient

Aasta: 2003

Faili suurus: 82,31 MB

Kunagi kümnendi esimesel poolel lõi laineid nähtus, mida nimetati "new weird america", "freak folk" jne. Tavaliselt üsna lahtise koosseisuga kollektiivid, kes tegelesid mingi primitiivse, justkui pooleldi teadvusetus seisundis improvisatsiooniga. Või noh, eks nad teevad seda siiamaani tegelikult. Sinna juurde käib kindlasti lo-fi salvestus ja igasugused ise ehitatud või mänguasjakauplusest ostetud algelised instrumendid. Päris mitmed neist kollektiividest on pärit Soomest - Kemialliset Ystävät, The Anaksimandros, Avarus jne. Kõik see tekitas mus paraku vaid hetkelist vaimustust, sest enamus plaate olid huvitavad vaid esmakordsel kuulamisel. Ainult üks album, mis sügavamat muljet avaldas ongi tänaseks mul arvutisse jäänud - selle sama Circle'ist, Rättö ja Lehtisalost ja veel umbes poolest tosinast bändist tuttava Jussi Lehtisalo sooloprojekt Doktor Kettu. Tegelikult on see pigem läbi tohutu kosmilise kaja drone ambiendiks moondunud psühhedeelne jam rock. Mul tekib alati teatud kujutluspilt mingist vabaõhuüritusest kuskil mahajäetud lennukiangaaride juures näiteks. Kuidas määramatust kaugusest ja ööpimedusse sumbunult kostab võimas peaaegu lõpmatuseni kestev (kolmest träkist kaks on üle kahekümne minuti) vaba vormiga dünaamiline impro. Täpselt niimoodi kõlabki Doktor Kettu, pole vaja isegi silmi kinni pigistada.

Mediafire

Rangers "Suburban Tours"

Esitaja: Rangers

Riik: USA

Zhanr: hypnagogic pop/glo-fi

Aasta: 2010

Faili suurus: 71,32 MB

Tundub, et üks selle aasta parimaid albumeid. Ei viitsigi pikemalt kommenteerida.

Mediafire

Christblood "Massacre In Heaven" (demo)

Esitaja: Christblood

Riik: UK

Zhanr: black metal/death metal/noise/lo-fi

Aasta: 1990

Faili suurus: 37,11 MB

Christbloodi kohta liigub kaks legendi. Levinum on versioon mis väidab, et see oli Islandi bänd, kes kolis üheksakümnendate alguses Inglismaale ja jagas prooviruumi My Dying Bride'iga. Sealt proovikast pärineb ka nende ainus salvestus. Aga elu Inglismaal osutus millegipärast raskeks, bänd läks tagasi Islandile ja rohkem pole neist midagi kuulda olnud. Teine versioon on, et Christblood oligi tegelikult My Dying Bride ja kogu see muinasjutt mingist Islandi bändist oli ainult jälgede segamiseks välja mõeldud. Võibolla oli sellist imelikku lugu vaja, et oma mainet päästa, sest see demo on täiesti erakordne no-fi salvestuse saavutus. Nii palju kui sellest on võimalik aru saada, on muusika korralik vihane black death. Väga erinev igaljuhul sellest, mis enamusele seostub My Dying Bride'iga. Võimalik aru saada selles mõttes, et ikka päris kõvasti peab pingutama, et sealt sahina ja ragina kihi alt üldse mingit muusikat tabada. Ma arvan, et see salvestav diktofon oli neil suures matkakotis sügavale magamiskoti, võilevapakkide ja aluspesu vahele maetud. Tegelikult on see ilmselt mitmekümnes ümberlindistus originaalkassetist. Veel on mul kerge kahtlus, et see ei ole päris tõsiselt tehtud, sest loo nimed on nagu liiga lihtsameelsed. Ikka ainult pentagramm ja saatan jne., ning kõige tipuks "The darker side of darkness".

Mediafire

Flux Of Pink Indians "The Fucking Cunts Treat Us Like Pricks"

Esitaja: Flux Of Pink Indians

Riik: UK

Zhanr: anarcho-punk/noiserock/experimental

Aasta: 1983

Faili suurus: 55,17 MB

Viimasel ajal olen hakanud pungi vastu huvi tundma. Ma arvan, et kuidagi black metali kaudu olen sinnani jõudnud. Üldse ei osanud arvata, et nii võiks juhtuda, sest olen kogu aeg punki pidanud kuidagi etteaimatavaks, mitte eriti fantaasiarikkaks muusikaks. Aga kui järgi mõelda, siis vähemalt pool kõikvõimalikust muusikast mida ma kuulanud olen, on mingist otsast pungi mõjutustega. Sest mulle meeldib muusika puhul igasugune mässumeelsus ja provokatsioon ja kust see mujalt ikka tuleb, kui pungist. Aga nagu ikka otsin ma mingeid põnevamaid ja eksperimentaalsemaid lahendusi. See Flux Of Pink Indiansi album on ühe anarho-punkbändi kohta ikka üle mõistuse eksperimentaalne. See on isegi liiga eksperimentaalne, et seda pelgalt noiserocki, postpunki või no-wave'iga seostada. See on pigem samal tasemel metsik ja kaootiline avantrocki helikollaazh nagu Ground Zero "Revolutionary Pekinese Opera".

Mediafire

Autopsy "Fiend For Blood" (EP)

Esitaja: Autopsy

Riik: USA

Zhanr: death metal

Aasta: 1992

Faili suurus: 16,77 MB

Vanakooli death metal on jälle kuum teema ja viimastel aastatel on siginenud lausa bände kes nimetavad ennast "new wave of old school death metal". Paljud neist mainivad ühe eeskujuna Autopsy't. Mul endal death metali vastu nii tohutut huvi pole tagasi tulnud nagu näiteks black metali osas, aga Autopsyt olen kuulanud järjepidevalt ja lugupidamine bändi vastu on aastate jooksul vist ainult kasvanud. Juba omal ajal tundus nende kõla kuidagi palju värskem ja mahlakam kui kõigil ülejäänutel. Siiani ühtegi uut bändi, kes neid samaväärselt suudaks jäljendada pole kuulnud küll. Nende parim plaat on muidugi vaieldamatult "Mental funeral" ja minu arust kohe järgmisena tuleb see aasta hiljem ilmunud EP.

Mediafire

Dezo Ursiny "Pevnina detstvo"

Esitaja: Dezo Ursiny

Riik: Slovakkia

Zhanr: progressive rock / art rock

Aasta: 1978

Faili suurus: 34,8 MB

Viimasel ajal ma ei kuula enam peaaegu üldse progerocki. Või noh, võrreldes ütleme kuue-seitsme aasta taguse seisuga. Väga vähe on jäänud proge plaate, mida veel praegusel hetkel korduvalt kuulata viitsin. See Dezo Ursiny plaat on üks selline, mida ma vist olen võimeline ükskõik mis ajahetkel nautima. Arvatavasti seetõttu, et ega see pole üldse kaugeltki tüüpiline proge, aga millegi muu alla on teda ka nagu raske liigitada. Tegelikult see kõlab pigem nagu haruldaselt laiahaardeline ja suurejooneline singer / songwriter muusika. Kuskilt kunagi lugesin ka nagu, et muusika plaadil olevat sündinud nii, et algselt oli kogu materjal ainult üks pikk klaveri saatel vokaalteos, siuke lugulaul põhimõtteliselt, ja siis alles hakati seda muudele instrumentidele arranzheerima. See arranzheering kõlab üsna ebatavaliselt. Kitarri asemel ongi kandvaks pilliks bassi ja trummide kõrval tiibklaver, kitarre minu arust üldse ei ole tegelikult, see eest on palju viiulit, flööti, erinevaid klahvpille (klavessiin, Fenderi elektriklaver)... Aga peamine, et see kõik koondub siiski eelkõige laulmise ümber. Mulle väga meeldib siin selline rahulik häälepaelte liigset pingutamist vältiv mõnusa sooja tämbriga vokaal. Ja slovaki keel on väga ilus ka. Ja veel meeldivad mulle siin veidi canterbury stiili meenutav jazzilikult muutlik harmoonia. Tugev jazzi tunne on siin seetõttu, et bassi ja trumme mängivad Slovakkia ühe peamise jazzrocki bändi Fermata muusikud.

Mediafire

Neil Young "Arc"

Esitaja: Neil Young

Riik: Kanada

Zhanr: noise rock / experimental

Aasta: 1991

Faili suurus: 62,73 MB

Just selliseid albumeid on mulle vaja, et hakata austama mingeid üldtunnustatud rockstaare. Ja üllatavalt paljud muidu väljapeetud stiiliga esitajad on ka selliseid eksperimente endale lubanud. "Arc" on Neil Youngi diskograafias umbes samasugune poolhullumeelne eksperiment, nagu näiteks Lou Reedil on "Metal machine music", Pat Methenyl "Zero Tolerance For Silence", Paul McCartneyl "Liverpool Sound Collage" jne. 35 minutiline vabas vormis noiserock laamendamine. Kuuldavasti soojendas selle plaadi kontserttuuril Neil Youngi Sonic Youth ja ega ei oskakski sobivamat paarilist siia kõrvale pakkuda.

Mediafire

Satan's Massacre "Robbing the Graveyard and Raping the Dead" (demo)

Esitaja: Satan's Massacre

Riik: USA

Zhanr: heavy metal / black metal / lo-fi

Aasta: 1986

Faili suurus: 32,94 MB

Mul on suur nõrkus vanade metali plaadikujunduste vastu. Need sünged ja verised fantaasiad on tänu enamasti kohmakale teostusele kuidagi nii armsad ja vahetud. Selle koha pealt on erilised meistriteosed käsitsi joonistatud demokassettide ümbrised. See kõik muidugi ei näita midagi muusika, kui siis võibolla ainult helikvaliteedi kohta. Aga Satan's Massacre on küll bänd, kelle kasseti ümbrise lapsik koomilisus on täies kooskõlas muusikaga. Üsna ebatavaline juhtum, sest tundub olevat täiesti teadlik valik - Satan's massacre on paroodia. Algelise lo-fi hevimetali parodeerimine on ju tegelikult üsna mõttetu, umbes sama kohatu nagu naivistliku maalikunsti üle irvitamine. Õnneks paistab siin olevat veidi teine olukord, sest tundub, et Satan's Massacre oli tegelikult ka mingi kodustes tingimustes salvestatud algelisus, ainult erinevalt teistest on nad oma kaitsetut olukorda enda huvides kasutanud. Juba ümbrisest või siis lugude pealkirjadest, nagu "Rape of the wolf women" on tunda, et kõike seda on nagu liiga palju. Ei ole võimalik, et keegi midagi sellist ometi tõsiselt mõtleks. Samad mõtted tekivad ka muusika puhul - pole ei bassi ega trumme ja vokaal on püüdlikult tige nagu mingil needusi sajataval nõiamooril. Ühesõnaga kõlab nagu õige asi, ainult et mitmeid kordi ekstsentrilisemalt.

Mediafire

Paul Lansky "Fantasies and Tableaux"

Esitaja: Paul Lansky

Riik: USA

Zhanr: electronic / ambient / modern classical

Aasta: 1994

Faili suurus: 103,31 MB

Paul Lansky avastasin kunagi kogumikult "OHM - the early gurus of electronic music". Kui enamuse heliloojate katsetused koosnesid seal elektroonilistest piiksudest ja abstraktsetest helilainetest, siis Paul Lansky eristus nende vahelt oma lüüriliste lauluskestega, kus vokaali harmooniaid oli moonutatud umbes sarnaselt nagu see kõlab, kui teha häält läbi vokoodri. Väga ilusad peened kooskõlad oskab ta nii välja võluda. Need lood olid võetud 1979. aastal loodud tsüklist "Six fantasies on a poem by Thomas Campion" ja siin plaadil on see tsükkel tervenisti peal. Teine teos "Plateaux", samuti varajasest perioodist, on selline kena rahulik ambient, kus sarnased õhulised harmooniad põimuvad lainete kohina, liiklusmüra ja muude keskonnahäältega. Pole ka üldse halb, aga nõuab võibolla rohkem süvenemist. Ambienti friikide puhul peaks töötama küll.

Mediafire

Agathothodion "Traum Von Gott"

Esitaja: Agathothodion

Riik: USA

Zhanr: depressive "black" metal

Aasta: 2006

Faili suurus: 69,15 MB

Agathothodion'i muusika on teinud W.S. üksinda ja nagu enamus metalimuusikuid on ta seotud veel vähemalt poole tosina bändi või projektiga. Võibolla tuntuim neist on Glaciial. Kõigi nende bändide sõnum on kristlik. Lisaks on neil kõigil väga sarnased logod ja enamusel on väga ebaõnnestunud labase fototöötlusega tehtud plaadiümbrised. Aga see pole eriti oluline, sest muusika on huvitav. Ma leidsin selle plaadi juba päris mitu aastat tagasi ja siiamaani tõmbab mind miski selle juurde pidevalt tagasi. Mitte et siin oleks midagi niivõrd enneolematut, aga arvatasti on põhjus muusika kerges vastuvõetavuses. Põhimõtteliselt mingisugune tuletis sellest, millega kunagi Burzum alustas - monotoonselt korduvatel mustritel põhinev eepiline ambient black metali liin. Aga vokaal on küll enneolematu. Tundub nagu see oleks esitatud mingis imelikus abitu paanika seisundis.

Mediafire

Basil Kirchin "Quantum: A Journey Through Sound in Two Parts"

Esitaja: Basil Kirchin

Riik: Inglismaa

Zhanr: experimental /sound collage /jazz

Aasta: 1974

Faili suurus: 98,6 MB

Pooleldi freejazz, pooleldi orkestriteos, vokaalina loomahääled ja hullumaja patsientide arusaamatu lalin. Sellise plaadi salvestas 1974. aastal Basil Kirchin ja ma ei pea üldse pikalt kaaluma, kui ütlen et see on kõige seletamatum, kõige psühhedeelsem album, mida ma elu jooksul kuulnud olen. Ja neid veidraid plaate olen ma ikka omajagu kuulanud. Aga vot see on niisugune, et absoluutselt iga kord kui ma kuulama hakkan, ja ma olen seda ikka vähemalt kümme korda kuulanud, vajub mul sõna otseses mõttes suu lahti, jään klaasistunud silmadega tühjusse vahtima ja hakkan võibolla isegi erutusest värisema. See on nii unenäoline ja irreaalne, et lausa õudne hakkab. Esialgu kogub veidi hoogu - vaikne improvisatsioon, vibrafon, puhkpillid, ja siis hakkab kuskilt kostma mingeid haugatusi, mingeid oiged. Noh, loomad-linnud, skisofreenikute ulgumine, aga on ka selliseid, mille puhul lihtsalt ei saa aru mis olend neid teha võiks. Ma soovitan kuulama hakata albumi teisest poolest, mis on algusest lõpuni kõige puhtakujulisem anomaalia. Atmosfääri kohalt on sellele plaadile kõige lähemale pääsenud ehk James Ferraro projekt The Skaters. Kuid see muidugi palju pinnapealsem. Sest kuigi "Quantum" on ilmselt Basil Kirchini kõige pöörasemalt avangardsem plaat, on ta peamiselt tuntud ikkagi imeilusate filmimeloodiate poolest.

Mediafire

Helmut Nadolski "Medytacje"

Esitaja: Helmut Nadolski

Riik: Poola

Zhanr: spoken word / ambient / experimental

Aasta: 1975

Faili suurus: 88,48 MB

Kuigi ma ei tea kes on Helmut Nadolski ja ma ei tea millest ta siin albumil poola keeles jutustab, aga esimene mulje, mis mul kuulates tekkis oli, et see plaat on nagu new age'i meditatsioonimuusika, kus mingi guru loeb kavalalt sisendusjõulise häälega õpetussõnu, aga siirupise süntesaatorikitshi asemel on siin saateks hämaralt müstiline, peaaegu et morbiidne nüüdisklassika a'la Ligeti. Atonaalsed keelpillid, undavad süntesaatorid, kirikuorel, igasugused salapärased sahinad ja kolinad. Väga ootamatu. Täiesti sürrealistlik meeleolu tekib. Märkimist väärib veel, et moogi mängib siin Czeslaw Niemen.

Mediafire

Imperator "Eternal might" (demo)

Esitaja: Imperator

Riik: Poola

Zhanr: death metal / thrash metal / black metal

Aasta: 1988

Faili suurus: 32,5 MB

Imperator oli Poola black/thrash/death'i bänd ja nagu Encyclopedia Metallum'ist selgub, oleks nende esimene kauamängiv pidanud ilmuma legendaarse Deathlike Silence plaadifirma all. Kes ei tea, siis Deathlike Silence oli leibel, mida juhtis kurikuulus Norra BM-mafiooso Euronymous. Samas plaaniti ka Mayhemi ja Imperatori omavahelist bändiprojekti, aga asi kaotas pärast Dead'i enesetappu aktuaalsuse. Bänd leidis mingi teise leibeli ja kuidagi läbi raskuste sai plaat siiski avaldatud, aga siis oli kõigil raha ja jõud otsas. Imperator läkski mõne aja möödudes ilma eriliste edasiste saavutusteta laiali. Üks liikmetest emigreerus Austraaliasse, aga on nüüd tagasi Poolas ja pidi töötama Inglise keele õpetajana.

Igal juhul, see siin on hoopis sellele kauamängivale eelnenud demo ja materjal on tõesti nii vihane, et pole üldse ime miks Euronymous nende vastu huvi tundis. Muusikaliselt võib paralleele tõmmata nende kõige rajumate black/death bändidega, kes sel ajal ilma tegid - Blasphemy tänaseks neist vast kõige kuulsamini teada. Ja eks siin ikka midagi omanäolist ka - mulle jäid kõrvu osade lugude imelikud ülesehitused, see war metalit meenutav pooleldi kaootiline, pooleldi justkui liueldes edasi liikuv dünaamika ja kriipivalt terava distortioniga vokaal. No ja muidugi üks mis muudab alati need vanad demod mõnusaks kuulamiseks - kompromissitult toores saund.

Mediafire